Malnava mõis

Allikas: Vikipeedia
Malnava mõisa peahoone.

Malnava mõis (Malnavas muiža) on endine mõis Lätis. Mõisasüda jääb Kārsava piirkonda Malnava valda Malnava külla. Poola keeles Małnow.

Malnava mõis kuulus algselt Hülsenitele, aga aastal 1724 sai sellest Salnava mõisa karjamõis, kuigi tegemist oli üsna iseseisva üksusega. Salnava mõiskuulus toona Szadurskitele, kes peagi ise ka Malnavasse kolisid. Aastal 1842 jagati mõis kaheks, Cecina ehk Salnava ja Malnava mõisaks. Aastast 1878 läks mõis von der Roppide valdusesse. Aastast 1906 kuulus mõis Ogorkovidele, aga vahetult enne Esimest maailmasõda läks see Švetšinite valdusesse. Enne võõrandamist aastal 1920 oli mõisa pindala 12 402 hektarit.

Mõisa peahoone on küll vanem, pärinedes XIX sajandist, aga kui mõisakompleksi juurde aastal 1924 Läti põllumajanduskool rajati, siis ehitati see kooli vajadusteks tundmatuseni ümber. Tänapäeval asub hoones Malnava kolledž. Kõrvalhoonetest on säilinud XIX sajandil peahoonega koos ehitatud klassitsistlikud aidad.

Pargi pindala on 6,9 hektarit, sellest ühe hektari võtab enda alla tiik. Park on vanim säilinud mõisa osa, pärinedes XVII sajandist. Aastal 1830 ehitasid Szadurskid pargi uhkemaks, rajades selle ümber müüri ja lisades väravad. Park on regulaarse planeeringuga, väravate juurest algab aga kahe kilomeetri pikkune allee. Pargis kasvavad sarapuud, pärnad, tammed, vahtrad, kõige levinumad puud on aga lehised.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

56.7763888927.72