Majanduse restruktureerimine

Allikas: Vikipeedia

Majanduse restruktureerimine kirjeldab fenomeni Lääneriikide linnade ja linnapiirkondade majandusliku baasi nihkumisest sekundaarselt sektorilt teenindussektorile. See üleminek avaldas mõju mitmele demograafilisele näitajale, näiteks tulude jaotusele, tööhõivele ja sotsiaalsele hierarhiale; institutsionaalsele korraldusele, kaasa arvatud ettevõtete kompleksi kasvule, spetsialiseeritud tootmis teenustele, kapitali mobiilsusele, varimajandusele, mittestandartsele tööle ning riigi kulutustele; samuti geograafilisele paigutusele, seal hulgas Maailmalinnade tõus, ruumiline mittevastavus ning suurlinnade kasvu erinevused.[1]

Demograafiline mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni linnades vähenevad sekundaarse ehk tööstussektori töökohtade arv ning samas kasvavab erinevate teenuste arv, siis sotsioloog Saskia Sasseni väitel toimub sotsiaalse hierarhia laienemine mille käigus suureneb tööhõive kõrge kvalifikatsiooni ja kõrge palgaga professionaalsete töökohtadel kõrvuti veel tihedamalt suureneva madala palga ja oskustöölisi mitte nõudvatel töökohtadel, mis tavaliselt on täidetud immigrantide ja vähemusrahvuste poolt.[2] Lõpuks kujuneb selle toimel palgastruktuuris välja „puuduv keskmine“ .[3] Nii mõnigi sellise sotsiaalse polariseerumisega kaasnevaks probleemiks on näiteks vaesete, mustanahaliste ja mehhiklaste suurenev konsentratsioon USA linnades. Samal ajal tulevad esile eristatavad sotsiaalsed vormingud nagu näiteks alamklass, varimajandus. .[2] Lisaks sellele jätab taanduv tööstussektor endast maha endised töötajad, kes peavad nüüd taluma kroonilist töötust, majanduslikku ebakindlust ja stagnatsiooni tänu globaalse majanduse kapitali väljavoolule. [4] Samuti vähenevad ka tööstussektori palgad ametiühingutesse kuulumis näitajad. Veel üks kvalitatiivne dimensioon hõlmab endas feminisatsiooni, kuna aina rohkem ja rohkem naisi astuvad tööturule ning tihti just teenindus sektoris. [5]


Nii tulu kui muu kasu on tihedalt seotud majandusliku restruktureerimisega. Suurem efektiivsus, töökohtade loomine, keskklassistumine ja parandatud riiklik konkurents seostatakse sotsiaalse tõrjutuse ja kaasamisega.[4] Madalama kvalifikatsiooniga ja madalama sissetulekuga populatsioon peab seisma silmitsi võimaluste, täieliku ühiskondliku osaluse kaotamisega ja piiratud sotsiaal-kultuurilise integratsiooniga. Vastupidiselt neile naudib kõrgema kvalifikatsiooni ja sissetulekuga populatsiooni osa sotsiaalset kaasamist koos modernsete mugavustega, sotsiaalset osalust ja täielikku ligipääsu avalikele ressurssidele. [3]

Lisaks sellele, sotsioloog, William Julius Wilson leiab, et tänu deindustrialiseerimisele on veel enam sügavnenud töötus vaeses mustanahaliste kogukonnas, mis korreleerub omakorda üksikemade majapidamiste arvu tõusuga, kõrged enneaegse suremuse ning suureneva vangistuste arvudega mustanahaliste meeste arvestuses. Kui priviligeeritumad afroameeriklased suudavad liikuda sotsiaalses hierarhias kõrgemale läbi võrdsete võimaluste omandades haridust ja leides tööd, siis vähem andekad, vähem haritud afroameeriklased jäävad maha. See põhjustab kasvava klassistumise mustanahaliste kogukonnas, mida rõhutab omakorda globaalse majanduse restruktureerimine ilma valitsuse poolse abita neile, kes on ebasoodsas olukorras. Wilson mainib ka seda, et mustanahalise keskklassi lahkumisega siselinna naabruskondadest nõrgeneb ka informaalne tööhõive informatsiooni võrk. See isoleerib vaesed, siselinna elanikud tööturult, mis omakorda tõstab töötuse, toetustest sõltuvuse ja füüsilise isoleerituse konsentratsiooni piirkonnas. [6] [7]

Mõju Institutsionaalsele korraldusele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui 1973 aastal tabas maailma kapitalistlike riike õlikriis, siis kasutati majanduslikku restruktureerimist leevendus abinõuna, jagades geograafiliselt ümber tootmine, tarbimine ning elamualad.

Linnade majandused üle kogu maailma liikusid üle kaupade tootmiselt teenuste pakkumisele. Läbimurded nii transpordis kui kommunikatsioonis muutsid industriaalse kapitali palju liikuvamaks. Peagi tuli esile kvartenaarsed ehk tootmise teenused, kui neljas majanduslik sektor, kus rutiinsed madalapalgalised teenused liikusid väiksema kuluga aladele ning kõrgema tasemega korporatiivsed teenused koondusid linnadesse. Need tehnoloogilised murrangud tõid endaga kaasa muutuseid institutsionaalses korralduses silmapaistvate suurte korporatsioonide, liidetud äri- ja finantsteenuste, mittetulundusühingute ja avaliku sektori ettevõtete näol. „Maailmalinnad“, nagu näiteks New York ja London said rahvusvahelise finantsi ja korporatsioonide peakorteriteks, pakkudes rahvusvahelist valuutavahetust kui ka välismaiset pangandust ja kaubavahetust. Teistest linnadest said regionaalsed madalapalgalise tootmise peakorterid. Kõikides nendes linnades kasvas korporatiivne kompleks pakkudes pangandust, kindlustust, reklaami, õigusabi ja muid teenindavaid funktsioone. Majanduslik restruktureerimine lubas turgudel kasvada regionaalsetest riiklikule tasandile ning riiklikust rahvusvahelisele tasandile. [8]

Kokkuvõttes, kõiki neid institutsionaalse korralduse muudatusi toestas pidevalt paranev tehnoloogia. Seda sai näha firmade sisemise ühenduvuse ja rahvusvahelisuse kaudu. See tähendab, et kapital, kaubad ja inimesed saavad liikuda kiirelt üle piiride.[3]

Lisaks sellele toimusid ka muutused tööturul, seda poole-kohaga töökohtade, ajutiste agentuuride, lühiajalise tööhõive,sõltuva töö ja otse töölevõtu näol. Globaalsed majanduslikud muutused ja tehnoloogilised edasiminekud kommunikatsioonis ja informatsiooni süsteemides julgustasid konkureerivaid organisatsioone spetsialiseeruma kiirele koostamisele ja ajutisele tööjõule kindla projekti jaoks. .[9][10] Veel üks institutsionaalse korralduse muutus puudutab avalikke ressursse. Kuigi majanduslik restruktureerimine julgustab kõrgtehnoloogia teenuseid ning teadmistepõhjalist majandust, kutsub esile laialdase avaliku investeerimise vähenemist. Mitmetes USA osariikides ning teistes industrialiseeritud lääneriikides avaldusid sügavad langused avalikel kulutustel, näiteks majutus, koolid, sotsiaal hoolekanne, haridus, töö treening, lapsetoetus, puhkus ja avatud alad. Selleks, et leevendada neid kärpeid võeti üheks meetmeks kasutusele erastamine. Kuigi see leevendab kohati seisu, on oht, et see võib viia vähesema avaliku vastutuseni ja ebavõrdse ressursside jaotumiseni.[11]

Geograafiline mõju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnapiirkondade maastik, eriti USA-s, on oluliselt muutunud tänu majanduslikule restruktureerimisele. Linnad nagu Baltimore, Detroit, St. Louis ja paljud teised seisavad silmitsi populatsiooni vähenemisega, mis omakorda tähendab tuhandeid hüljatuid elumaju, kasutuseta ehitisi ning vabu krunte ning kulmineerub linnaalade lagunemisega. Linnaalad muutuvad keskklassi mägualadeks, ja madalapalgaliste teenistus töötajate tühermaaks ning põrandaaluse majanduse leviku alaks. Mõningates piirkondades on gentrifikatsiooni projektid põhjustanud vaesusest kurnatud alade asendamise.[4] Päikesevöö riigid nagu näiteks Miami ja Atlanta on tõusnud ärikeskuste võtmelinnadeks kui samal ajal lumevöö linnad nagu näiteks Buffalo,New York ja Youngstown taanduvad.[12] Isegi majutuse turud vastavad majanduslikule restruktureerimisele eluruumide vähenemisega, kõrgenevate eluasemete hindade, kahanevate maksubaasidega, muutustega finatsis ning riikliku toetuse vähenemisega. Peagi süveneb jõukate ja vaeste majapidamiste ruumiline jaotumine veel enam.[2] Kõrge nõudlusega teenused, pidevalt kasvav sektor industrialiseeritud maailmas, hakkavad kontsentreeruma võrdlemisi väikeses arvus maailma metropoolsetes piirkondades, eriti äärelinnade kontorilinnastutes.[13][14]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sassen 1990, Noyelle & Stanback 1984, Logan & Swanstrom 1990, Musterd & Ostendorf 1998, Kalleberg 2000 and Katz 1997
  2. 2,0 2,1 2,2 Sassen 1990
  3. 3,0 3,1 3,2 Musterd & Ostendorf 1998
  4. 4,0 4,1 4,2 Logan & Swanstrom 1990
  5. Sassen, Saskia.,Economic Restructuring and the American City. 1990
  6. Wilson, William J., The Declining Significance of Race: Blacks and Changing American Institutions. 1980
  7. Wilson, William J., The Truly Disadvantaged: the Inner City, the Underclass, and Public Policy. 1987
  8. Noyelle, Thierry J. and Stanback, Thomas M., Jr., The Economic Transformation of American Cities. 1984
  9. Musterd, Sako and Ostendorf, Wim, Urban Segregation and the Welfare State: Inequality and Exclusion in Western Cities, Routledge,1998}}
  10. Kalleberg, Arne L. Nonstandard, Employment Relations: Part-time, Temporary, and Contract Work, Annual Review of Sociology, 2000
  11. Katz 1997
  12. Noyelle & Stanback 1984
  13. Cohen, James R., Abandoned Housing: Exploring Lessons from Baltimore, 2001
  14. Raphael, Steven, The Spatial Mismatch Hypothesis and Black Youth Joblessness, 1998}}