Magnus Minnesköld

Magnus Minnesköld
Abikaasa(d)	Ingrid Ylva
Lapsed	Bengt Magnusson, Birger jarl, Eskil Magnusson, Karl Magnusson
Dünastia	Folkunga suguvõsa

Magnus Minnesköld (ka Minnisköld või Miniskjöld; suri tõenäoliselt 31. jaanuaril 1208 või 17. juulil 1210) oli Rootsi seadusekuulutaja.

Magnus oli Bengt Snivili poeg ning Birger jarli ja Karl Kurdi vend.

Magnust on mainitud kahes säilinud dokumendis (DS 70 ja 116) jarli (Birger Brosa) vennana. Samuti on teda mainitud kuningas Magnus Aidaluku kirjutatud kirjas (1280), kus ta nimetab Magnus Minnesköldi oma vanaisaks. Teostes "Västgötalagens lagmanslängd" ja "Hakonarsagan" nimetatakse Magnust Eskil Magnussoni isana. Selles viimases allikas viidatakse Magnusele kui Birger jarli isale.

Magnus Minnesköld elas suguvõsa valdustes Bjälbos.

Tema surma kohta käivad andmed on vastuolulised. Mõnes allikas väidetakse, et Magnus Minnesköld hukkus Lena lahingus 31. jaanuaril 1208. Teiste andmete kohaselt langes ta aga Gestilreni lahingus 17. juulil 1210. Varnhemi kloostrikirikus asuvate oletatavate Birger jarli säilmete uurimisel tehti kindlaks, et Birger jarl oli surres 50–55-aastane, mistõttu pidi jarli isa Magnus Minnesköld olema elus veel 1210. aastal.

Abielu ja lapsed

Magnuse esimese naise nimi pole teada. Esimesest abielust sündisid:

• tütar, kelle nimi pole teada, abiellus Sigtrygg Bengtssoniga
• Eskil Magnusson, kohtunik Västergötlandis
• Karl Magnusson, Linköpingi piiskop, langes 8. augustil 1220 Lihula lahingus

Magnuse teine abikaasa oli Ingrid Ylva. Abielust sündisid

• Bengt Magnusson, Linköpingi piiskop, suri 1237
• Birger jarl, Rootsi jarl

Kujutamine ilukirjanduses

Magnus Månesköld esineb tegelasena Jan Guillou romaanides Arn Magnussonist, kus ta on väljamõeldud tegelaste Arn Magnussoni ja Cecilia Algotsdotteri poeg ning Birger jarli ja Eskil Magnussoni isa. Birger Brosast tehakse romaanis Arni onu ehk Magnuse vanaonu.