Magnus Minnesköld

Allikas: Vikipeedia

Magnus Minnesköld (ka Minnisköld või Miniskjöld[1]; suri tõenäoliselt 31. jaanuaril 1208 või 17. juulil 1210) oli Rootsi seadusekuulutaja. Magnus oli Bengt Snivili poeg ning Birger jarli ja Karl Kurdi vend.

Magnust on mainitud kahes säilinud dokumendis (DS 70 ja 116) jarli (Birger Brosa) vennana. Samuti on teda mainitud kuningas Magnus Aidaluku kirjutatud kirjas (1280), kus ta nimetab Magnus Minnesköldi oma vanaisaks. Västgötalagens lagmanslängdis ja Hakonarsagan nimetatakse Magnust Eskil Magnussoni isana. Selles viimases allikas viidatakse Magnusele kui Birger jarli isale.

Magnus Minnesköld elas suguvõsa valdustes Bjälbos.

Tema surma kohta käivad andmed on vastuolulised. Mõnes allikas väidetakse, et Magnus Minnesköld hukkus Lena lahingus 31. jaanuaril 1208. Teiste andmete kohaselt langes ta aga Gestilreni lahingus 17. juulil 1210. Varnhemi kloostrikirikus asuvate oletatavate Birger jarli säilmete uurimisel tehti kindlaks, et Birger jarl oli surres 50–55-aastane, mistõttu pidi jarli isa Magnus Minnesköld olema elus veel 1210. aastal.

Abielu ja lapsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Magnuse esimese naise nimi pole teada. Esimesest abielust sündisid:

Magnuse teine abikaasa oli Ingrid Ylva. Abielust sündisid

Kujutamine ilukirjanduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Magnus Månesköld esineb tegelasena Jan Guillou' romaanides Arn Magnussonist, kus ta on väljamõeldud tegelaste Arn Magnussoni ja Cecilia Algotsdotteri poeg ning Birger jarli ja Eskil Magnussoni isa. Birger Brosast tehakse romaanis Arni onu ehk Magnuse vanaonu.

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Lars O. Lagerqvist ja Nils Åberg "Öknamn och tillnamn på nordiska stormän och kungligheter" ISBN 91-87064-21-9 s. 19