Magnus Ilmjärv

Allikas: Vikipeedia

Magnus Ilmjärv (sündinud 31. augustil 1961 Viljandis) on eesti ajaloolane.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas 1976. aastal Viljandi 3. 8-klassilise kooli, 1979. aastal Viljandi 4. Keskkooli ning 1988. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena cum laude.

1997. aastal kaitses ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrikraadi.

Aastatel 1997–2004 oli ta doktorantuuris Helsingi ülikoolis. 2004. aasta juunis kaitses ta Helsingi ülikoolis väitekirja teemal "Silent Submission. Formation of Foreign Policy of Estonia, Latvia and Lithuania – Period from mid 1920-s to Annexation in 1940. In: Acta Universitatis Stockholmiensis. Studia Baltica Stockholmiensia. Stockholm, 2004 (592 p), University of Helsinki", juhendaja Seppo Hentilä. Väitekiri ilmus samal aastal ka raamatuna eesti keeles.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19891990 töötas ta Eesti Riigiarhiivis peafondihoidjana. 1990. aasta sügisest asus tööle Ajaloo Instituuti, kus töötas nooremteadurina, seejärel teadurina ja vanemteadurina.[1]

2006–2011 oli ta Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi direktor.[2]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

2007. aastal avaldas ajaloolane Jaak Valge ajakirjas Tuna artikli, milles lükkas ümber Ilmjärve teoses "Hääletu alistumine" esitatud väited seoses Konstantin Pätsi sidemetega Nõukogude Liiduga.[3][4] Ilmjärv kriitikaga ei nõustunud.[5][6] 2010. aastal ilmus "Hääletu alistumise" täiendatud ja parandatud trükk, milles aga Jaak Valge sõnul ei olnud peamisi puudusi kõrvaldatud ning Ilmjärv olevat endiselt kasutanud võltsitud dokumente.[7]

2016. aasta aprillis osales Ilmjärv Kaliningradis Immanuel Kanti nimelises Balti Föderaalülikoolis toimunud konverentsil "Balti uuringud Venemaal".[8] Sama aasta juuni alguses kirjutas ajakirjanik Pekka Erelt konverentsist Eesti Ekspressis ja tõi välja, et konverentsi korraldajad on seotud "Balti riikide vastase infosõja uue platvormiga". Erelti sõnul oli Ilmjärv konverentsi peakõneleja ja selle ümaralaua enim tsiteeritud esineja. Erelt leidis, et Ilmjärve esinemine Kaliningradis toimunud konverentsil oli Vene propaganda "magus võit".[9]

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2006–2011 Eesti Vabariigi Riiklike teaduspreemiate komisjoni liige
  • 2006–2011 Tallinna Ülikooli Senati liige
  • 2006–2011 Ajaloo Instituudi Nõukogu esimees
  • alates 2006 Acta Historica Tallinnensia, toimetuskolleegiumi esimees
  • alates 2006 Lietuvos Istorijos Studijos, toimetuskolleegiumi liige
  • alates 2010 Journal of Latvian History, toimetuskolleegiumi liige
  • alates 2012 Venemaa Teaduste Akadeemia Üldajaloo Instituudi Rahvusvahelise Nõuandva Nõukogu liige
  • alates 2014 PolitBook. Журнал Политической Науки, toimetuskolleegiumi liige
  • alates 2016 Przegląd Środkowo-Wschodni, toimetuskolleegiumi liige

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuni 2016. Vaadatud 3. juunil 2016.
  2. Mirjam Mäekivi. TLÜ ajaloo instituut sai uue juhi Postimees, 1. juuni 2011.
  3. Jaak Valge. Konstantin Päts, 12. märts ja Moskva Tuna, 2/2007, lk 42–66.
  4. Alo Raun. Ajaloolane lükkas ümber Ilmjärve skandaalse Pätsi-paljastuse Postimees, 18. juuni 2007.
  5. Alo Lõhmus. Ajaloolane Magnus Ilmjärv: minu pea ei ole prügikast![alaline kõdulink], Postimees, 12. juuli 2007
  6. Magnus Ilmjärv: kas tõesti ainult Vene propaganda?[alaline kõdulink], Postimees, 5. oktoober 2007.
  7. Jaak Valge. Magnus Ilmjärv. Hääletu alistumine. Tallinn, Argo 2010, 927 lk-d. Jaak Valge blogis.
  8. "Итоги международной конференции «Прибалтийские исследования в России»". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2016. Vaadatud 3. juunil 2016.
  9. Pekka Erelt. Vene propaganda kasutab eesti ajaloolasi Eesti vastu Eesti Ekspress, 2. juuni 2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]