Madura keel

Allikas: Vikipeedia
Madura keel (Madhura, Basa Mathura بَهاسَ مَدورا)
Kõneldakse Madura saar, Sapudi saared, Ida-Jaava põhjarannik, Singapur
Kokku kõnelejaid 6,770,900 (2000).[1]
Keelesugulus Austroneesia hõimkond
Malai-Polüneesia keeled
Madura keel
Keelekoodid
ISO 639-3 mad

Madura keel kuulub Austroneesia keelkonda, Malai-Polüneesia keelte rühma. Lehekülje Ethnologue andmete põhjal on madura keele kõnelejate arv 6 770 000 Indoneesias (2000. aasta loenduse põhjal), 86 000 Baweanis, 900 Singapuris. Segaabielude, keelehoiakute ning teiste sotsiaalmajanduslike küsimuste tõttu on madura keele kõnelejate arv suure tõenäosusega tegelikkuses teadaolevast suurem. Rohkelt kasutatakse madura keelt Ida-Jaava provintsis ja Madura saarel, Sapudi saartel, Jaava saare rannikualadel, Surabaja linna lõuna- ja lääneosas saarel ning mujal Indoneesias ümberasujate poolt. Samuti Singapuris. Peamiselt räägitakse madura keelt maakohtades.

Asukoht keelepilves[muuda | redigeeri lähteteksti]

See graafik madura keele kohta [2] näitab madura keelt pilves koos kõikide elus keeltega. Iga maailma keel on esindatud väikse täpina skaalal oma kõnelejate arvu ja arengu või ohustatuse põhjal, suurimad ja tugevaimad keeled asuvad üleval vasakul ning väikseimad ja nõrgimad keeled all paremal.

Madura keel on näidatud graafikul suurema värvilise täpiga. Sinine värv näitab seda, et keel on arenev (EGIDS 5), seda kasutatakse aktiivselt standardiseeritud vormis kirjandusega, kuid see pole veel laialt levinud ega jätkusuutlik.

Madura keel Jaava tähestikus

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madura keelt kirjutati algselt Jaava tähestiku abil, kuid nüüd on rohkem kasutusel ladina tähestik. [3]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madura keeles on arvsõnadel täisvorm, lühendatud vorm ning kliitik. [4]

Arvsõna Täisvorm Lühendatud vom Kliitik
üks settong tong, sa' sa
kaks dhuwa' wa' dhu
kolm tello' 
lo' tello
neli empa' pa' pa'
viis lema' ma' lema
kuus ennem nem' nem
seitse petto' to' pettong
kaheksa ballu' lu' ballung
üheksa sanga' nga' sangang

Tavaliselt arvsõnad eelnevad madura keeles nimisõnale, mille juurde nad kuuluvad. Sellisel juhul esinevad nad kas täisvormina või kliitikuna. [4].

  • settong roma või saroma – üks maja
  • dhuwa' buku või dhu buku – kaks raamatut

  • tello' guru või tello guru – kolm õpetajat
  • empa' mored või pa' mored – neli õpilast
  • lema buku või lema buku – viis raamatut
  • ennem sorat või nem sorat – kuus kirja

  • petto' toronan või pettong toronan – seitse põlvkonda
  • ballu' liter või ballung liter – kaheksa liitrit
  • sanga' bulan või sangang bulan – üheksa kuud

Arvsõnad võivad ka järgneda nimisõnale, mille kohta nad käivad, kuid selle võimaluse kasutamine sõltub kõnelejast. [4].

  • Maria a-berri' buku lema' ka Tiina. – Maria andis viis raamatut Tiinale.
  • Mored sagome' badha e kellas sateya. – Kakskümmend viis õpilast oli täna tunnis.

Järgarvsõnu moodustatakse kahel viisil. Esimene võimalus on kasutada sõna “kapeng”, mis tähistab järge, enne põhiarvu. Kapeng settong – esimene; kapeng dhuwa – teine; jne. [4].

  • Pangeran Cakranengrat kapeng dhuwa' jiya laen moso kai-na. - Pangeran Cakranengrat II oli erinev oma isast.

Teine võimalus järgarvude moodustamiseks on siduva osalausega, lisades numbrile eesliide –ka: se kasettong – esimene; se kadhuwa' – teine; jne. [4].

  • Sengko' maca buku se kadhuwa'. – Ma lugesin teist raamatut.

Keele struktuuri andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madura keeles on rohkem konsonante kui selle naaberkeeltes, kuna sellel on helitud aspireerimata, helitud aspireeritud ning helilised häälikud. Nimisõnade puhul ei eristata sugusid ning mitmus moodustatakse reduplikatsiooni abil. Põhiline sõnade järjekord on alus-tegusõna-sihitis. Eitus moodustatakse eitava abisõnaga enne tegusõna, omadussõna või nimisõnafraasi. Madura keeles on kasutusel prepositsioonid, ei esine morfoloogilist käänete märkimist. [4].

Madura keelel on unikaalne hääldussüsteem. Märkimisväärne on konsonantide puhul suur hulk sulghäälikuid. Hääldamine toetub põhiliselt häälikutele b, d, j, g, jh, dh ja bh või topeltkonsonantidele hh, dd ja bb. Selline rõhutus esineb tihti keskmises silbis. Jättes kõrvale kõrisulghäälikud, on klusiilideks viis hääliku moodustuskohta. Keeltest, mis on madura keelega kõige lähemalt seotud, kehtib see veel vaid Jaava keele kohta. [4].

Täishäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

a e i o u
[ʌ/ə] [æ] [ɪ/iː] [o/ʊ] [u]
eesvokaalid keskvokaalid tagavokaalid
kõrged vokaalid i ɨ u
ɣ
keskkõrged vokaalid ɛ ə ɔ
madalad vokaalid a

Kaashäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

b bh c d dh g h j jh k l
[b] [bʰ] [tʃ] [d] [dʰ] [g] [h] [dʒ] [dʒʰ] [k] [l]
m n ng p r s t th w y
[m] [n] [ŋ] [p] [r] [s] [t] [tʰ] [w] [j]
huulhäälik hammashäälik/hambasombuhäälik retrofleks kõvasuulaehäälik pehmesuulaehäälik kõrihäälik
klusiilid:
helitud p t t c k ʔ
helitud aspireeritud
helilised b d d j g
ninahäälik m n ɲ ŋ
hõõrdhäälik (f) s (h)
külghäälik l,r
poolvokaal (w) (j) (w)

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lalake – mees
  • Babine – naine
  • Iya – jah
  • Enja – ei
  • Aeng – vesi
  • Are – päike
  • Engko' – mina
  • Be'na – sina
  • Koceng koros rowa ngeco' juko'. – See peenike kass varastas kala.
  • Tellor satos biggi', kopi-na lema kilo. – Sada muna ja viis kilo kohvi.
  • Tang tabu' lapar arjang. – Ma olin näljane ja janune.
  • Oreng jiya la towa, lo' andhi', mesken. – see naine oli väga vana ja vaene[4].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Madura.
  2. Madura in the Language Cloud.
  3. Madurese language. 25. november 2013. Wikipedia. (inglise keeles)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Davies, William D. 2010. A grammar of Madurese. Berliin: De Gruyter Mouton.