Tsüklon

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Madalrõhkkond)
 See artikkel räägib meteoroloogiamõistest; seadme kohta vaata artiklit Tsüklon (tehnika).

Polaartsüklon Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987

Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.[1]

Tsüklonis puhuvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt (keerisena) vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Tuule spiraalne puhumine tuleneb Coriolisi efektist, mis Maa põhjapoolkeral paneb otseliikuvat objekti (tuult) inertsi tõttu säilitama oma algset liikumissuunda ruumis, kuid maakera pöörlemise tõttu jääb liikumise suund geograafilisest sihist paremale. Kuna tsükloni keskmes on õhurõhk kõige madalam, siis on tuule gradientjõud suunaga just madalrõhkkonna keskmesse, kuid tegelikes tingimustes kaldub tuule teekond Coriolisi jõu ja maapinna hõõrdejõu koosmõjul Maa põhjapoolkera parasvöötmes umbes 30° paremale. Tuule suuna järgi on võimalik otsustada kuspool meist asub madalrõhuala. Kui seista seljaga vastu tuult, siis meie 30 kraadi vasakule ette suunatud käe poole jääb madalrõhuala.

Tsükloni teke

Tsükloni teke[muuda | muuda lähteteksti]

Tsüklonid võivad tekkida erinevates olukordades ja viisil, nende kujunemine ei ole siiski veel täielikult selge.

Kahte erinevate omadustega õhumassi voolamise sirgel eraldusjoonel frondil, tekib mingil põhjusel häiritus. Frondil kujuneb laine, mis soodsas olukorras suureneb. Suurenenud keeriselises laines eristuvad õhumasside sooja sektori soefront ja külma sektori külmfront, mis arenedes järgneval liikumisel liituvad ehk okludeeruvad. Seejärel tekib suletud ringi isobaaride väli, madala õhurõhuga vastupäeva pöörlev ala, mille keskmesse spiraalselt voolanud õhu trajekroorid konvergeeruvad (liituvad). Kokkuvoolav õhk on sunnitud üles kerkima, tekib tõusev õhu liikumine, mille käigus hakkab niiskus adiabaatilise jahenemise tõttu kondenseeruma. Seepärast on tsükloni keskmes iseloomulikult pilvised ja sajused ilmad.

Tsükloni liikumine[muuda | muuda lähteteksti]

Tsüklonid ei seisa paigal, vaid liiguvad erinevaid teid pidi. Meile tuleb suurem osa tsükloneist Atlandilt. Sageli liiguvad tsüklonid mitte üksikult, üksteisest pika ajavahemikuga eraldatuina, vaid sarjana, n-ö tsükloniperekonnana. Nende perekondade iga on võrdlemisi lühike, keskmiselt kuni kuus ööpäeva, nii et perekonna esimene tsüklon jõuab juba täituda kui viimane on alles tekkestaadiumis.

Tsükloni aasta keskmine liikumiskiirus on Lääne-Euroopas ligikaudu 30 km/h. Tsükloni liikumiskiirus on muutlik, mõnikord tsüklon peatub ja püsib mitu päeva ühel ning samal kohal. Samuti võivad muutuda tsükloni liikumissuund, kuju ja suurus.[2] Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu.

Õhu tsirkulatsioon tsüklonis (vasakul)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia, 9. köide, Tallinn 1996, lk 557
  2. A. Tõllassepp, Metereoloogia kõigile, Eesti riiklik kirjastus, Tallinn 1960

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]