Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat
      
|
| Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi keemiline valem |
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.
Füüsikalised omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Maarjajää on valge kristalliline pulber.
Ta moodustab ka suuri läbipaistvaid värvituid, enamasti oktaeedrilisi kristalle. Kristallid võivad olla ka kuubilised, nagu varem puhtuse tõttu hinnatud Rooma maarjasel. Kuubiliste kristallide saamiseks lisatakse kuumale kontsentreeritud vesilahusele kaaliumkarbonaati, kaltsiumkarbonaati või ammoniaaki, kuni tekib püsiv sade, ning lastakse alles siis jahtuda; nii saadud maarjakristalle nimetatakse neutraalseks või nüriks maarjaks ja need kujutavad endast aluselisi soolasid.
Kristalle kasvatatakse kuumast küllastunud vesilahusest.
Kui kristall pikemat aega õhu käes seisab, moodustub selle pinnale õhuke valge läbipaistmatu murenenud aine kile.
Sulamistemperatuur umbes 92 või 93 °C, 200 °C juures laguneb. Kuumutamisel sulandub maarjas algul oma kristallisatsioonivees, lõpuks jääb järele lõtv valge läbipaistmatu mass (põletatud maarjas, alumen ustum).
Tihedus on 1,76 g/cm3, erikaal Koppi järgi 1,924.
Kristallisatsioonivee sisaldus on umbes 45%.
Lahustub vees väga hästi, etanoolis ei lahustu. Lahustuvus külmas vees on väga väike, kuuma vees väga suur. See on 20 °C juures 120 g/l, 80 °C juures umbes 2 kg/l. Vesilahus on happelise reaktsiooniga.
On peaaegu lõhnatu, kirbe-magusa maitsega.
Molekulmass on 474,205 amü, molaarmass 474,39 g/mol.
Ettevaatusabinõud[muuda | muuda lähteteksti]
Tuleb vältida maarjajää tolmu sissehingamist ning aine sattumist nahale ja silma. Suurtes kogustes sööduna võib mõjuda kahjulikult.
Saamine[muuda | muuda lähteteksti]
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises väävelhappelahuses. Eraldub ränihape ning moodustub alumiiniumsulfaat. Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse kaaliumsulfaati või ka kaaliumkloriidi. Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka boksiit ja krüoliit.
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Maarjajääd kasutatakse vee puhastamiseks, kanga tulekindluse suurendamiseks, mõningate antiperspirantide koostises.
Varem kasutati seda laialdaselt naha parkimiseks ning lõnga värvimisel värvi säravamaks muutmiseks. Nüüd on selle asemel kasutusel alumiiniumsulfaat.
Rahvameditsiinis kasutatakse maarjajääd väikeste verejooksude peatamiseks. Varem on maarjajääst pulka tarvitatud habemeajamisel tehtud väikeste sisselõigete verejooksude korral, kuna ta peatab verejooksu väga kiiresti.
Toiduainetööstuses kasutatakse maarjajääd tähisega E 522 happesuse regulaatori ja stabilisaatorina.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Alum-(K) Mineral Data (inglise keeles)