Maalasti

Maalasti küla
Pindala	12,8 km² (2020)
Elanikke	11 (1.01.2020)
EHAK-i kood	4699
Koordinaadid	58° 36′ N, 25° 40′ E

Maalasti küla 1832. aasta topograafilisel kaardil

Maalasti (ka Maalaste, Mallaste, Mallast, Mallast) on küla Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Kõo valda.

Küla paikneb Navesti jõe (endise Pala jõe) luhtade ääres. Navesti jõgi ujutab igal kevadel(aprill) küla ümbritsevad alad üle ja liikumine on võimalik ainult lootsikuga.

Maalasti küla asub kahel väikesel künkal ning on ümbritsetud lodumetsadest ja jõeluhtadest. Maalasti oli Kõo valla kõige väiksema rahvaarvuga küla. 2015. aastal elas külas 8 elanikku.

Rahvapärimuse järgi oli Maalastis kõrts – rahvasuus tunti seda Kollase kõrtsina.

Vanemate kaartide järgi asus külas kaks hollandi tüüpi tuulikut, millest üks on tänaseks hävinud.

Külaga piirneval Unakvere soosaarel asub muistne pühapaik, rahvasuus Hiiepõld. 1940. aastatel asus Hiiepõllus metsavendade punker. Soosaare lähedal asub Annipähle heinamaa. "Anni" nimi viitab muistsele ohverduskohale.

Küla maadele asutati 2013. aastal 527,7-hektarise kogupinnaga Maalasti looduskaitseala, mille kõige väärtuslikum elupaik on liigirikas madalsoo. Hoiualal kaitstakse metsaelupaiku, linnu-, looma-, liblika- ja taimeliike, näiteks konnakotkast, saarmast. Küla servast voolab läbi Räpu oja.

Külas asub mahemett ja meesaadusi tootev ettevõte OÜ Mallast Mesi ja lambakasvatuse/aretusega tegelev ettevõte OÜ Mallast Agro ja kasetohutõrva ehk tökatit tootev OÜ Liivimaa Kasetõrv.

2021. aasta sügisel valmis arheometallurg Ragnar Saage juhendamisel lühifilm "Maalasti asulakoht – käsitöö kiviajast tänapäevani".

Ajalugu

Küla alalt on leitud kiviaegse asustuse jäljed, mida on dateeritud hilismesoliitikumi ehk mis paigutuvad vahemikku 7000–5000 aastat eKr.

Inimasustusest on piirkonnas kindlaid andmeid (TÜ arheoloogiakabinet/Kristiina Johanson) mesoliitikumst, mille algusajaks loetakse umbes 8000 eKr. Tol ajal elasid praegusest palju suurema Võrtsjärve põhjarannikul muistsed kalastajad ja kütid. Kalapüük etendas majanduses peamist osa, jõeorud ja järvekaldad olid põhiliseks söödamaaks ka kütitavatele loomadele (põder, tarvas, metssiga, kobras). Arheoloogid on piirkonnast leidnud kivikirveid, kivitalbu, luust õngekonkse ja ahinguotsi, kui ka muistseist uskumustest ja maagilistest kunstiharrastustest pajatavaid esemeid. Küla põldudelt on leitud kindlaid jälgi kiviaegsest aegsest tegevusest (tulekivist nukleused, kõõvitsad), samuti haruldasi juhuleide pronksiajast (pronkskirves ja tutulus), mida saab näha Viljandi muuseumi püsiekspositsioonis. Samuti on Maalasti külas Mäeltoa talu maadelt leitud rauatoorikutest koosnev peitleid mis annab tunnistust muistsest rauasulatusest. Eluks kasutati tolla kõrgemaaid kohti. Ürgvõrtsjärve vetest ulatusid välja üksikud kuivemad saared ja künkad. Tänapäevalgi esineb piirkonnas muistseid kohanimesid nagu Lauasaare, Ojasaare, Karusaare, Suursaare, Tohossaare, Kaosaare, Rehessaare, Hiiesaare jt. Teise aastatuhande algul pKr algas koondumine maakondadeks, juhituna vanemast. Henriku kroonika andmetel asus Maalasti küla muinaskihelkonna Nurmekunna (saksa keeles Nurmegunde) haldusalal. On tõeonäoline, et mööda Navesti jõge olid tihedad kontaktid toonase Sakala muinasmaakonna keskuse Lõhaverega.

Vahetult enne Põhjasõda asustati Liivimaa kuninga hertsog Magnuse käsul sõdadest ja haigustest inimtühjaks jäänud piirkonna küladesse uusi elanikke, peamiselt Venemaalt ja Soomest. Aastal 1670 läks küla Kõo mõisa (saksa keeles Wolmarshof) valdusse. Tollal kuulus mõis Wolmar von Wrangellile, kellelt pärineb ka mõisa saksakeelne nimi. Pärast Põhjasõda oli Kõo riigimõis.

Lätis riiklikus arhiivis asuva 16. sajandi Vana-Liivimaa adramaade revisjonis mainitakse küla 1630. aasta vakuste loetelus. Elanike kohta leiab esmaseid kirjalikke andmeid Saaga Pilistvere 1685. aasta sünnimeetrikast.

Maalasti küla on märgitud Pärnu kreisi lääni valduste loetelus 1681. aastal.

1583. aastal oli Maalasti (Malesh) esmamainimine Poola allikates.

Küla nime päritolu

Kreutzwaldi Kalevipoja-muistendeil põhinev regilaul pajatab:

Nurjatumad vanad sortsid

Kurja sunnil kolmekesi

Kalevi peale pakitavad

Vanast võetud vaenuviisil.

Vana tüli mässamisel

Hüüdnud Kalev kangeid mehi Mallast(Maalastist)

Tulid abiks vaenulla ja võitlusella

Vaenumehi vemmeldades,

Sortsi poegasid sugedes

Kered neil kuumaks küdeje.

Palju kõneainet on pakkunud Maalasti küla nime (muinasaegne nimi Mala, ka Mallas, Mallt) päritolu. Ühe oletuse järgi tulnud nimi sellest, et külas olevat kasvanud hulgaliselt humalat (ladina keeles Humulus lupulus), Maalasti külas aga olevat arvatavalt olnud soome juurtega kogukond (Soomevere küla), kelle Liivimaa hertsog Magnus piirkonda asustas; sõna mallas tähendab soome keeles humalat.

Vaata ka

• Maalasti loodusala
• Maalasti looduskaitseala

Välislingid

• Karupojad lõbutsesid elumaja kõrval puu otsas kiikudes
• Viljandimaalt leiti haruldane 3000-aastane pronkskirves. Mida TÜ arheoloog selle kohta öelda oskab?
• Rootsi ekspert tunnistas pronksist nööbi tutuluseks
• Viljandimaal leiti talu maadelt üheksa haruldast nuga
• Viljandimaal kartulipõllult leitud ese osutus pronksiaegseks tutuluseks
• Mõtisklus Maalasti küla ja Nurmekunna ajaloost, Kõo Vallaleht, nr. 153, 1 november 2016
• Lühifilm Maalasti külast https://www.youtube.com/watch?v=T3ypwz8kSF8
• https://sakala.postimees.ee/7405131/rauast-patsid-aitavad-minevikult-saladuseloori-kergitada
• https://sakala.postimees.ee/7114892/veidrad-tellised-osutusid-sajanditevanusteks-rauakangideks
• https://sakala.postimees.ee/7666297/uuring-toestas-maalasti-kuulumist-eesti-vanimate-inimasustuste-hulka
• OÜ Liivimaa Kasetõrv - looduslikud ja kasulikud tooted kasetohu tõrvast ehk tökatist https://tökat.ee/
• Teadusajakirjas AVE 2021 avaldatud uurimus Maalasti asulakoha kohta https://www.arheoloogia.ee/ave2021/AVE2021_04_Saagejt_Maalasti.pdf