MIDI-kontroller

Allikas: Vikipeedia

MIDI-kontroller on riistvaraline seade, mis loob ja vahendab MIDI-andmeid teistele MIDI-võimelistele seadmetele.

MIDI 1.0 spetsifikatsiooni töötasid välja Sequential Circuits-i, Oberheim Electronics-i ja Roland Corporation-i audio-insenerid 1982. aastal. Esialgne põhjus seisnes selles, et live-esinemistel oleks ühel inimesel võimalik korraga mitut elektroonilist instrumenti juhtida, 1983. aastal ilmus turule ka esimene päris MIDI-kontroller. MIDI-kontrolleri tööpõhimõtted pole alates 80ndatest muutunud, kuid protokoll, mis tollal oli 8 lehekülje pikkune, on praeguseks kordades mahukam, kuna lisandunud on uued liidesed ja ühendamisvõimalused (USB, Firewire jt.).[1][2][3]


MIDI-kontroller näeb üldiselt välja nagu süntesaator, kuid neid on iga suuruse ning kujuga, lisaks leidub kontrollereid, mis on mõeldud valgustuse või suitsumasinate reguleerimiseks (kontserdid, lavashowd jmt). Kõige lihtsam versioon on heebel-tüüpi MIDI-kontroller, millel on 8 kuni 16 heebelit ning erinevad nupud, lisaseadmena kasutatakse sellistel mudelitel pedaali.[4][5]


MIDI-kontroller ei ole suuteline iseseisvalt heli tekitama vaid loob MIDI andmeid, mida on võimalik arvuti või audiovõimelise MIDI-süntesaatori abil väljendada. Täpsemalt – kontroller edastab arvutile sõnumeid kiiruse ja helikõrguse kohta ning taktsignaale tempo määramiseks, lisaks juhtsignaale helitugevuse ja vibrato kohta, kuid mitte reaalset heli. Lisaks jälgib arvuti kui tugevalt ja kaua klahvi vajutatakse ning millal see vabastatakse. Kuna muusika salvestatakse käsuridadena mitte .WAV laiendiga, on failid kompaktsemad. .MID faili on võimalik korduvalt muuta – näiteks muuta kiirust või nootide kõrgust või paiknemist. Audiofaili puhul tuleb heli uuesti salvestada.[6]

MIDI-kontroller võimaldab kasutada erinevaid instrumente digitaalselt ilma vastavaid pille reaalselt omamata, selleks on loodud tarkvaramoodulid, mida võib juba olemasolevale muusika töötlemiseks kasutatavale tarkvarale juurde osta ning mis tekitab näiteks 1975 Moog süntesaatorile vastavat heli.

Mõnedel kontrolleritel on lisavõimalusena analoog-digitaalmuundur, mis võimaldab ilma lisa-audioliideseta sellele näiteks mikrofoni külge ühendada. Enamik kontrollereid toetab 24-bit/96kHz audiosignaalide edastamist, mis võimaldab salvestada heli väga kõrge resolutsiooniga.


Standartsetel MIDI kontrolleritel on kolm porti[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • MIDI IN

Andmete vastu võtmiseks.

  • MIDI OUT

Andmete saatmiseks.

  • MIDI THRU

Andmete edastamiseks seadmete jadana paiknevas võrgus.

MIDI kontrolleri ühendamine

[7]


MIDI kontrolleri ühendamine arvutiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kui kontrolleril on USB MIDI-liides, tuleb see lihtsalt arvuti vastava USB pordiga ühendada.
  • Kui kontrolleril on In ja Out pordid, tuleb need vastavaid MIDI kaableid kasutades ühendada arvuti helikaardiga.

Üldiselt on MIDI-kontrolleritel 16 kanalit, tarkvara peab olema seadistatud vastavalt kasutatavale kanalile (nt kanal 1 kontrolleril ja kanal 1 tarkvaras). On võimalik seadistada ka selliselt, et salvestatakse kõikidelt MIDI kanalitelt tulev informatsioon.

MIDI-kontrolleritel on latentsusaeg – aeg, mis kulub klahvi vajutamisest heli tekkimiseni. Aeg sõltub arvuti helikaardist, helikaardi draiveritest, operatsioonisüsteemist, salvestustarkvarast ja arvuti võimsusest (protsessori, vahemälu parameetrid). Kasutada soovitatakse ASIO draivereid, kuna need välja töötatud on just muusikariistade, -tarkvara ning helikaardi omavaheliseks andmeedastuseks. Jälgima peab, et nii salvestustarkvara kui helikaart draivereid toetaks.[8]

ASIO draiveritega ühilduvaid helikaarte/tarkvara[9][muuda | redigeeri lähteteksti]

  • M-Audio Audiophile 2496
  • M-Audio Delta 1010LT 24-Bit 96kHz PCI Card
  • Emu 1616M PCI Digital Audio System
  • Cakewalk SONAR Producer Recording Software (Windows)
  • Steinberg Cubase 4 Recording Software (Apple, Windows)
  • Ableton Live Music Production Software (Apple, Windows)

Välja on töötatud kontrollerid, millel on heebelid ja nupud selleks, et manipuleerida kontrollitavaid või jäljendatavaid muusikainstrumente. Sellistel kontrolleritel puuduvad eelnevalt salvestatud heliefektid, need luuakse kasutades selleks kolmandate osapoolte riist- ja tarkvara.

Erinevad MIDI seadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ebatraditsioonilised kontrollerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

SynthAxe
  • Eigenharp: – Tundlike 3d klahvidega, mis puutetugevusest olenevalt muudavad helitugevust, nende külgliikumine tekitab efekte ning üles-alla liikumine muudab helikõrgust.
  • You Rock Guitar: – Digitaalne 6 keele ja puutetundliku sõrmlauaga kitarr ja mängukonsool (Xbox, PS2, Wii), millel on lisaks sisseehitatud süntesaator.
  • Misa digitaalne kitarr: – Puutetundlik kontroller, lisaks paiknevad sõrmlaual nupud.
  • Tip Tip Tip Cheeepeeeee: – Arvuti klaviatuuri laadne kontroller, mis on põhiliselt mõeldud helikõrgustega opereerimiseks.
  • C-Thru Music: Axis – Nupud paiknevad selliselt, et anda geomeetriline ülevaade muusikalistest harmooniatest.
  • Haken Audio: Kontiinum sõrmistik (The Continuum Fingerboard) – võimaldab reaalajas üheaegselt kontrollida kõiki kontrolleril tegutsevaid sõrmi (võimaldab liikumist kolmes suunas).
  • Tenori-On: 16x16 LED nuppudega maatrikssüsteemis töötav instrument.
  • MIDI-teremiin: Aparaati on võimalik mängida nagu tavalist teremiini, kuid ühtlasi kasutada ka MIDI andmete loomiseks või mõne teise instrumendi kontrollerina.
  • Gypsy-MIDI: Süsteem on loodud inimskeleti järgi, pöörlevad sensorid paiknevad liigestel. Käsivarre liikumine muudetakse MIDI andmeteks, vastav tarkvara võimaldab määrata milliste andmetena mingit liigutust tõlgendatakse.[10]

MIDI-trummikomplekt

või ka elektroonilised trummid, on seade, mida väga tihti kasutatakse päris trummide asemel, kuna tekitavad vähem valjut heli mängimisel, neid on kergemad ja väiksemad ning sisse mängitud lauluosa on lihtsasti muudetav ja vahel isegi rohkemate võimalustega. Sellega pole küll võimalik tekitada kõiki nüansse nagu päris trummid, kuid võimaldab suuri raha- ning ajasääste. Erinevate trummide arv võib erineda sama palju kui akustilistel trummidel.[11]

Klaviatuurikontroller

on seade, millel on klaveri-, oreli- või süntesaatori klahvide laadne klahvistik ning esipaneelil liugurid ja nupud. Klahvistiku erinevad sektsioonid võivad kontrollida täiesti erinevaid instrumente. Klaviatuurikontrollereid eristatakse klahvide arvu järgi, mida võib ühel instrumendil olla 88, 76, 61, 49, 37, 25 või isegi vähem.[12]

AKAI MPK49
Klaviatuurikontrollerite klahvide erinevad tüübid
  • Raske (weighted) klaviatuur kopeerib konventsionaalse klaveri klahvistikku. Kuna kontrolleril puuduvad reaalsed keeled ja haamrikesed, kasutavad erinevad kontrollerite tootjad heli tekitamiseks näiteks raskuste ja vedrude süsteeme.
  • Poolpehme (semi-weighted) klaviatuur, mille kõla ning klahvide vajutamise raskusaste jääb süntesaatori ja raske klaviatuuri

vahele.

  • Pehme (non-weighted) klaviatuur käitub pigem nagu elektrooniline orel. Klahvid on väga kerged ja kiiresti mängitavad.[13]


Üldiselt kasutatav tarkvara[14][15][muuda | redigeeri lähteteksti]


Populaarsemaid MIDI-kontrollerite tootjaid[16][muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]