MIDI-kontroller on riistvaraline seade, mis loob ja vahendab MIDI-andmeid teistele MIDI-võimelistele seadmetele.
MIDI 1.0 spetsifikatsiooni töötasid välja Sequential Circuitsi, Oberheim Electronicsi ja Roland Corporationi heliinsenerid 1982. aastal. Eesmärk oli, et otseheliga esinemistel oleks ühel inimesel võimalik korraga mitut elektroonilist instrumenti juhtida, 1983. aastal ilmus turule ka esimene päris MIDI-kontroller. MIDI-kontrolleri tööpõhimõtted pole 1980. aastatest peale muutunud, kuid protokoll, mis tollal oli 8 lehekülje pikkune, on praeguseks mitu korda mahukam, kuna lisandunud on uued liidesed ja ühendamisvõimalused (USB, Firewire jt).[1][2][3]
MIDI-kontroller näeb üldiselt välja nagu süntesaator, kuid neid on eri suuruses ja kujuga, lisaks leidub kontrollereid, mis on mõeldud valgustuse või suitsumasinate reguleerimiseks (kontserdid, lavashowd jmt). Kõige lihtsam versioon on heebel-tüüpi MIDI-kontroller, millel on 8–16 heeblit ja juhtnupud, lisaseadmeks pedaal.[4][5]
MIDI-kontroller ei ole suuteline iseseisvalt heli tekitama, vaid loob MIDI-andmeid, mida on võimalik arvuti või audiovõimelise MIDI-süntesaatori abil väljendada. Täpsemalt – kontroller edastab arvutile sõnumeid kiiruse ja helikõrguse kohta ning taktsignaale tempo määramiseks, lisaks juhtsignaale helitugevuse ja vibraato kohta, kuid mitte reaalset heli. Lisaks jälgib arvuti kui tugevalt ja kaua klahvi vajutatakse ning millal see vabastatakse. Kuna muusika salvestatakse käsuridadena, mitte laiendiga .WAV, on failid kompaktsemad. MID-faili on võimalik korduvalt muuta – näiteks muuta kiirust või nootide kõrgust või paiknemist. Audiofaili puhul tuleb heli uuesti salvestada.[6]
MIDI-kontroller võimaldab kasutada erinevaid instrumente digitaalselt ilma vastavaid pille reaalselt omamata, selleks on loodud tarkvaramoodulid, mida võib juba olemasolevale muusika töötlemiseks kasutatavale tarkvarale juurde osta ning mis tekitab näiteks 1975 Moog süntesaatorile vastavat heli.
Mõnedel kontrolleritel on lisavõimalusena analoog-digitaalmuundur, mis võimaldab ilma lisaaudioliideseta ühendada sellega näiteks mikrofoni. Enamik kontrollereid toetab 24-bitiste / 96 kHz helisignaalide edastamist, mis võimaldab salvestada heli väga kõrge resolutsiooniga.
Kui kontrolleril on USB MIDI-liides, tuleb see lihtsalt arvuti vastava USB-pordiga ühendada.
Kui kontrolleril on IN- ja OUT-pordid, tuleb need vastavaid MIDI-kaableid kasutades ühendada arvuti helikaardiga.
Üldiselt on MIDI-kontrolleritel 16 kanalit, tarkvara peab olema seadistatud vastavalt kasutatavale kanalile (nt kanal 1 kontrolleril ja kanal 1 tarkvaras). On võimalik seadistada ka selliselt, et salvestatakse kõikidelt MIDI-kanalitelt tulev informatsioon.
MIDI-kontrolleritel on latentsusaeg – aeg, mis kulub klahvi vajutamisest heli tekkimiseni. Latentsusaeg sõltub arvuti helikaardist, helikaardi draiveritest, operatsioonisüsteemist, salvestustarkvarast ja arvuti võimsusest (protsessori, vahemälu parameetrid).
Kasutada soovitatakse ASIO draivereid, kuna need välja töötatud on just muusikariistade, -tarkvara ja helikaardi omavaheliseks andmeedastuseks. Jälgima peab, et nii salvestustarkvara kui ka helikaart draivereid toetaks.[8]
Ableton Live Music Production Software (Apple, Windows)
Välja on töötatud kontrollerid, millel on heeblid ja nupud selleks, et juhtida kontrollitavaid või jäljendatavaid muusikainstrumente. Sellistel kontrolleritel puuduvad eelsalvestatud heliefektid, need luuakse kolmandate tootjate riist- ja tarkvara abil.
Eigenharp – tundlike 3D-klahvidega, mis puutetugevusest olenevalt muudavad helitugevust, nende külgliikumine tekitab efekte ning üles-alla liikumine muudab helikõrgust.
Misa digitaalne kitarr – puutetundlik kontroller, lisaks paiknevad sõrmlaual nupud.
Tip Tip Tip Cheeepeeeee – arvuti klaviatuuri laadne kontroller, mis on põhiliselt mõeldud helikõrgustega opereerimiseks.
C-Thru Music Axis – nupud paiknevad nii, et kasutajal on geomeetriline ülevaade muusikalistest harmooniatest.
Haken Audio kontiinumsõrmistik (The Continuum Fingerboard) – võimaldab reaalajas üheaegselt kontrollida kõiki kontrolleril tegutsevaid sõrmi (võimaldab liikumist kolmes suunas).
MIDI-teremiin – aparaati on võimalik mängida nagu tavalist teremiini, kuid ühtlasi kasutada ka MIDI-andmete loomiseks või mõne teise instrumendi kontrollerina.
Gypsy-MIDI – süsteem on loodud inimskeleti järgi, pöörlevad sensorid paiknevad liigestel. Käsivarre liikumine muudetakse MIDI-andmeteks, vastav tarkvara võimaldab määrata milliste andmetena mingit liigutust tõlgendatakse.[9]
MIDI-trummikomplekt ehk elektroonilised trummid on seade, mida tihti kasutatakse päristrummide asemel, kuna need ei tekita mängimisel nii valju heli kui päristrummid, need on kergemad ja väiksemad ning sisse mängitud lauluosa on lihtsasti muudetav ja vahel isegi rohkemate võimalustega. Sellega pole küll võimalik tekitada kõiki nüansse nagu päris trummid, kuid võimaldab suurt raha- ja ajasäästu. Trummide arv võib erineda sama palju kui akustilistel trummidel.[10]
Klaviatuurikontroller on seade, millel on klaveri-, oreli- või süntesaatori klahvide laadne klahvistik ning esipaneelil liugurid ja nupud. Klahvistiku erinevad sektsioonid võivad juhtida täiesti erinevaid instrumente. Klaviatuurikontrollereid eristatakse klahvide arvu järgi, mida võib ühel instrumendil olla 88, 76, 61, 49, 37, 25 või isegi vähem.[11]
AKAI MPK49
Klaviatuurikontrollerite klahvide tüübid:
raske (weighted) klaviatuur – kopeerib konventsionaalse klaveri klahvistikku. Kuna kontrolleril puuduvad reaalsed keeled ja haamrikesed, kasutavad erinevad kontrollerite tootjad heli tekitamiseks näiteks raskuste ja vedrude süsteeme;
poolpehme (semi-weighted) klaviatuur – selle kõla ning klahvide vajutamise raskusaste jääb süntesaatori ja raske klaviatuuri
vahele;
pehme (non-weighted) klaviatuur – käitub pigem nagu elektrooniline orel. Klahvid on väga kerged ja kiiresti mängitavad.[11]
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. jaanuar 2016. Vaadatud 28. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑"Arhiivikoopia"(PDF). Originaali(PDF) arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2006. Vaadatud 28. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2011. Vaadatud 28. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑"Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuli 2012. Vaadatud 28. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
