Maldiivid

Maldiivi Vabariik maldiivi ދިވެހިރާއްޖޭގެ ޖުމްހޫރިއްޔ Dhivehiraajjeyge Jumhooriyyaa
Maldiivide lipp Maldiivide vapp
Riigihümn	Gavmii mi ekuverikan matii tibegen kuriime salaam
Pealinn	Male
Pindala	298 km²
Riigikeel	maldiivi
Rahvaarv	436 330 (2017)
Rahvastikutihedus	1464,2 in/km²
President	Mohamed Muizzu
Iseseisvus	26. juuli 1965
SKT	4,597 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	11 151 $ (2017)
Rahaühik	Maldiivi ruupia (MVR)
Ajavöönd	maailmaaeg +5
Tippdomeen	.mv
ROK-i kood	MDV
Telefonikood	960

Maldiivid (ametlikult Maldiivi Vabariik) on saareriik India ookeanis. Riik koosneb 26 atolli moodustavast 1192 saarest, millest 2014. aastal oli 188 asustatud. Maldiivid on pindalalt ja rahvaarvult Aasia väikseim riik. See on maailma väikseim riik, mille rahvaarv on üle 100 000 elaniku. Maldiivid on maailma madalaima suurima geograafilise kõrguspunktiga riik, riigi kõrgeim punkt asub 2,4 meetrit üle merepinna.

Nimi

Nimi "Maldiivid" tähendab Malé saari. Sanskriti keeles tähendab maladvipa pärjakujuliselt asetsevat saarte gruppi. Seni ei olda päris kindlad, millise keele alusel on Maldiivid nime saanud. Malé võib tuletuda malajalami keele sõnadest maala ('pärg') ja dweepu ('saar') või tamili keele sõnadest maalai ('pärg') ja theevu ('saar'). Maldiivi keeles kutsutakse maldiivlasi Dhivehin, mis tuletub nimisõnast theevu ('saar').

Asend

Maldiivid asuvad Aasiast lõunas India ookeanis. Riik asub Indiast ja Sri Lankast edelas. Saartest itta jääb Lakadiivi meri ja läände Araabia meri.

Maldiivide lähim kaugus Euraasia mandril asuvast Indiast on 430 kilomeetrit ja Sri Lankast 717 kilomeetrit. Lähim Indiale kuuluv saar Minicoy asub Maldiividest 128 kilomeetri kaugusel.

Loodus

Pulbi-kruvipuu (Pandanus odorifer)

Maldiivi saarestik ulatub 823 kilomeetri pikkuselt põhjast lõunasse kahe rööbiti kulgeva madala korallsaarte ahelikuna. Saarestiku keskosa laius on 133 kilomeetrit. Riigi rannajoone pikkus on 644 kilomeetrit. Saarestikku läbib 4 suurt väina. Maldiividele kuulub maailma suuruselt 8. korallriffide piirkond, mis hõlmab 5% maailma korallriffide koguhulgast.

Pinnamood

Maapinna keskmine kõrgus mereveetasemest on 1,8 meetrit, riigi kõrgeim koht on Addu atolli Hithadhoo saarel asuv liivadüün, mille hari kõrgub 2,4 meetrini merepinnast.

Riigi suurim atoll on Huvadhu atoll (38,5 km²), mis koosneb 255 saarest ja on saarte arvu poolest maailma suurim atoll. Suurim saar on Lamau atolli kuuluv Gan (6,1 km²). Fuvahmulahi atollil asuvad riigi ainsad mageveekogud Bandaara Kilhi (pindalaga 5,8 hektarit) ja Dhadimagi Kilhi (pindalaga 6,3 hektarit). Addu atolli Hulhumeedhoo saarel asub märgala.

Taimestik

Metsaga on kaetud 3% riigi pindalast, puistu moodustavad põhiliselt mangroovisalud. Saartel on kokku kirjeldatud 13 liiki mangroove. Riigi maismaal on kirjeldatud 583 taimeliiki. 270 taimeliiki leidub looduses, neist erilisemad on pulbi-kruvipuu (Pandanus odorifer) teisendid.

Loomastik

Maldiivide vetes on tuvastatud 37 hailiiki, neist haruldaseim on vaalhai.

Riigist on leitud 2 liiki kahepaikseid: Duttaphrynus melanostictus ja Hoplobatrachus tigerinus.

Roomajatest on riigis kirjeldatud agaami, skinki Lygosoma albopunctata ja maja-kihvmadu (Lycodon aulicus) ning 5 liiki kilpkonnalisi.

Riigis on 2013. aasta seisuga kirjeldatud 166 linnuliiki. Neist ohustatumad liigid on stepikiivitaja ja turteltuvi. 5 alamliiki on endeemsed.

Imetajatest on endeemsed 2 käsitiivaliste liiki. Riigi vetes on kohatud 21 liiki imetajaid.

Kliima

Maldiividel valitseb ekvatoriaalne kliima. Riigi kirdeosas on mussoonkliima novembrist märtsini, edelas aga juunist augustini. Madalad saared on eriti mõjutatud tormide ja tsunamide tekitatud lainetusest. 2004. aasta maavärina tõttu nõudis Maldiividele jõudnud tsunami 82 inimese elu ja 24 inimest jäi kadunuks. Tsunami ujutas riigi pealinna Malé territooriumi üle 2/3 ulatuses.

Keskkonnakaitse

Maldiivid kuuluvad Maldiivide-Lakshadweepi-Chagose saarestike troopilisse ökoregiooni.

Keskkonnaprobleemid

Saarte madalast geograafilisest kõrgusest tingituna on Maldiivide suurim keskkonnaprobleem kliimasoojenemisest tingitud ookeanivee taseme tõus. Riigi poliitikud on rahvusvahelistel konverentsidel võtnud sõna kliimasoojenemise vastu. Pööramaks probleemile tähelepanu, korraldas Maldiivide valitsus 17. oktoobril 2009 istungi 5 meetri sügavusel vee all.

Riigi teised keskkonnaprobleemid on kalavarude ülepüük, elupaikade kadumine, reostamine ja intensiivne inimtegevus korallriffidel.

Riigikord

Maldiivid on presidentaalne vabariik. Riigipea on president, kes on ühtlasi ka valitsusjuht. President valitakse ametisse 5 aastaks, soovi korral on tal võimalus kandideerida teiseks ametiajaks.

Seadusandlik võim riigis kuulub ühekojalisele parlamendile. Parlamendi moodustavad 87 liiget, kes valitakse ametisse 5 aastaks.

Riigis tegutsevad ametlikult registreeritud parteid:

1. Adhaalathi Partei (AP)
2. Maldiivide Arenguallianss (MDA)
3. Maldiivide Demokraatlik Partei (MDP)
4. Maldiivide Progressiivne Partei (PPM)
5. Vabariiklik partei (JP)

Maldiivide esimene põhiseadus võeti vastu 1932. Praegune kehtiv põhiseadus ratifitseeriti 7. augustil 2008. Riigi kõrgeim kohtuorgan on ülemkohus, kuhu kuulub ülemkohtunik ja 6 kohtunikku.

Haldusjaotus

Maldiividel on 2 linna (Malé ja Addu), 19 atolli ja 189 saart, millel on saarenõukogud. 2008–2010 oli riik jagatud 7 provintsiks.

Rahvastik

Maldiivide rahvaarv oli 2014. aasta rahvaloenduse andmetel 407 660 inimest, kellest 338 434 on maldiivlased. Riigis elas 230 453 meest ja 177 207 naist. Pealinnas Malés elas 153 904 elanikku ja Põhja-Thiladhunmathi atollil 13 672 elanikku. Mujal oli elanike arv väiksem.

2014. aasta rahvaloenduse järgi oli 27% elanikest nooremad kui 15-eluaastat, 68% vanuses 15-64-eluaastat ja vanemad kui 65-eluaastat moodustavad 5% rahvastikust.

Enamus riigi elanikkonnast on moslemid.

Maldiivide esimene rahvaloendus peeti 1977.

Riigikaitse

Riigikaitset korraldab Maldiivide Riiklik Kaitsejõud. Kaitsejõudude koosseisu kuulub merejalaväe üksus, julgeolekuüksus ja rannikuvalve. Lisaks siseprobleemidele on Maldiivide kaitsejõud pidanud tõrjuma Tamili Tiigrite provokatsioone.

Rannikuvalve koosseisu kuulub mitu patrullpaati. Kaitsejõududele kuulub 2 HAL Dhruvi helikopterit.

Majandus

Maldiivide peamine majandusharu on turism. Lisaks tegeletakse kalandusega. Põllumajandusmaad on 23,3% riigi pindalast .

2015 olid riigi peamised ekspordipartnerid Tai 18%, Prantsusmaa 12,1% ja Saksamaa 10,7% mahus. Peamised impordipartnerid olid Araabia Ühendemiraadid 18,4%, Singapur 13,8% ja Hiina 10,6% mahus.

Teed

Sinamalé sild

Maldiivide kõvakattega teede kogupikkus on 88 kilomeetrit, millest 60 kilomeetrit asub Malés, 14 kilomeetrit Addu atollil ja 14 kilomeetrit Laamu atollil. Addu saarel asub väike kiirteelõik. 3 saart on ühendatud tammiga. 2018 avati Malé ja Hulhulé saari ühendav Sinamalé sild.

Riigis on 11 lennuvälja, millest 2 on sillutatud maandumisradadega. Riigi peamine sadam on Malé. Linnades toimib väike bussivõrgustik.

Eesti ja Maldiivide suhted

Eesti ja Maldiivid sõlmisid diplomaatilised suhted 22. märtsil 1994. Nüüdisajal on Maldiivid muutunud eestlaste seas populaarseks turismisihtkohaks.

Ajalugu

Singalite eepose "Mahavansa" järgi jõudis Maldiividele üks prints Vijaya laevastiku laevadest umbes 500 eKr. Kreeka ajaloolane Philostorgius mainis 350. aasta paiku Diva saarelt pärit Theophilust, kes saadeti himjariite missioneerima.

Saarte esimesed teadaolevad asukad olid India edelaosast pärit draviidi kalamehed, kes 3. sajandil eKr saartele asudes tõid kaasa budismi ja rajasid kuningriigi. Ajaloolane Hassan Ahmed Maniku loendas 1990. aastal arheoloogilisi budistlikke objekte kokku 59 väikesaarel, neist suurimad asuvad Haddhunmathi atollil. 11. sajandil vallutas osad atollid Chola keiser Raja Raja Chola I.

11. sajandil levis Maldiividele islam ja kohalik kuningas pöördus islamisse kas 1153 või 1193 (vastaval vaseplaadil on aastaarv halvasti väljaloetav) ning temast sai sultan. Järgnevate sajandite jooksul valitsesid saari 84 sultanit 6 eri dünastiast.

Esimeste eurooplastena saabusid saartele portugallased, kes rajasid 1558 Viadori atollile koloonia, kuid peatselt hävitasid kohalikud selle. 16. sajandil kuulusid Maldiivid Hollandi mõjusfääri, kuid saartele uusi kolooniaid ei rajatud.

Maldiivid sattusid 1796 Briti impeeriumi mõjusfääri ja muudeti 1887 protektoraadiks, kuid kohalike sultanite tegemistesse ei sekkutud.

1953 kuulutas Muhammad Amin Didi Maldiividel välja vabariigi ja sultan aeti riigist välja, kuid 1954 sultanaat taastati. 1957 rajasid britid Gani saarele õhuväebaasi, mis tegutses 1976. aastani. 1959–1963 moodustasid Huvadu, Addu ja Fua Mulaku atollide elanikud Ühendatud Suvadive Vabariigi.

Maldiivid kuulutati iseseisvaks 26. juulil 1965, kui sultani esindaja Ibrahim Nasir Rannabandeyri Kilegefan ja Briti suursaadik Michael Walker allkirjastasid vastava kokkuleppe. Riigipeaks sai end kuningaks kuulutanud senine sultan Muhammad Fareed Didi. 15. novembril 1967 toimus parlamendis hääletus küsimuse üle, kas Maldiivid peaksid jääma konstitutsiooniliseks monarhiaks või saama vabariigiks. Selle küsimuse osas korraldati 15. märtsil 1968 rahvahääletus, kus enamus osalenutest soovis vabariigi kehtestamist. Maldiivid kuulutati vabariigiks 11. novembril 1968 ja riigi esimeseks presidendiks sai Ibrahim Nasir.

1970.-ndatel algas riigis poliitiline võimuvõitlus. 1975 arreteeriti ja saadeti asumisele peaminister Ahmed Zaki. 1978 põgenes president Nasir Singapuri ja uueks presidendiks sai Maumoon Abdul Gayoom. Kuigi Gayoomi ajal valitses riigis poliitiline stabiilsus, kujunes tema valitsemisaja lõpuks suur riigivõlg. 1980, 1983 ja 1988 üritasid Nasiri toetajad läbi viia riigipöördekatseid. 1988 riigipöördekatses sekkusid India üksused, et taastada Maldiividel kord. 26. detsembril 2004 tabas Maldiive 2004. aasta India ookeani maavärinast põhjustatud tsunami, mille tõttu hukkus riigis 82 inimest.

Gayoomi viimastel valitsemisaastatel hakkasid riigis uued poliitilised liikumised nõudma demokraatlikke reforme. 2008 peeti uue põhiseaduse alusel esimesed mitme kandidaadiga presidendivalimised ja riigi uueks presidendiks sai Mohamed Nasheed. Nasheed alustas mitmete reformidega. 23. detsembril 2011 islami kaitseks peetud meeleavaldusel osales 20 000 inimest. Kui siseministri korraldusel vahistas armee 16. jaanuaril 2012 kriminaalkohtu esimehe Abdulla Mohamedi, põhjustas see opositsiooni rahutusi. Nasheed astus 7. veebruaril 2012 presidendiametist tagasi, kuna politsei oli meeleavaldajate poole üle läinud. Heikki Aasaru. "Maldiivide president astus rahutuste tõttu tagasi." ERR, 7. veebruar 2012 8. oktoobril 2012 Nasheed arreteeriti ja märtsis 2013 mõisteti 13 aastaks vangi.

Uus president Mohammed Waheed Hassan kuulutas 2013 välja presidendivalimised, mille esimeses voorus 7. septembril 2013 sai Nasheed 45,45% häältest, kuid valimistulemus tühistati. Kordusvalimistel sai riigi presidendiks endise riigipea Gayoomi poolvend Abdulla Yameen. Yameen on ajanud Hiina RV-ga sõbralikku poliitikat. Riigis pole sisekonfliktid aga vaibunud. 2015 arreteeriti asepresident Ahmed Adheeb ja 4. novembril 2015 kuulutas Yameen valitsusvastaste rahutuste tõttu riigis välja eriolukorra, mis kehtis 10. novembrini 2015.

Haridus

Maldiivide haridussüsteem jaguneb põhihariduseks, keskhariduseks ja kõrghariduseks.

Kooliharidust alustatakse 5-aastaselt. Põhikool kestab 5 aastat. Keskharidus jaguneb alam- ja ülemastmeks. Alamaste kestab 5 ja ülemaste 2 aastat.

Riigis on mitu ülikooli, neist vanim on 1973. aastal rajatud Maldiivide riiklik ülikool.

Kultuur

Hukuru mošee on riigi vanim säilinud mošee, mis valmis 1656. Riigi suurim kino on Schwack Cinema. Malés asuv rahvuslik jalgpallistaadion mahutab kuni 10 000 pealtvaatajat.

1952 avati rahvusmuuseum. Malés asub riiklik kunstigalerii.

Maldiivide sportlased on olümpiamängudel osalenud alates 1988. aasta suveolümpiamängudest Seoulis. Riigi sportlased pole saanud olümpiamängudelt medaleid.

Välislingid

• Heiki Suurkask. "Maldiivide mure: kes müüks vette kaduvale riigile uue kodumaa?" EPL, 11. november 2008