Mükoplasma

Allikas: Vikipeedia

Mükoplasmad (Mycoplasma) on mikroorganismid, kuuluvad Mollicutes klassi. Nad on väikseimad loodused vabalt elavad bakterid. Neid leidub nii taime- kui ka loomariigis, kokku on neid rohkem kui 150 liiki. Inimestel põhjustavad haigestumist 16 liiki.

Mükoplasmade üldiseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mükoplasmad on 0,2–0,3μm suurused pleomorfsed mikroobid, mis esinevad nii kerajate kui ka hargnenud niitjate vormidena. See on tingitud rigiidse rakuseina puudumisest. Nende mikroobide omapäraks on see, et nad suudavad läbida bakterite filtreid. Mükoplasmadel puudub rakusein, kuid samal ajal esineb neil välismembraan ning tsütoplasma on ümbritsetud tsütoplasmaatilise membraaniga. Rakuseina puudumise tõttu ei toimi neile antibiootikumid, mis toimivad rakuseinale, nad ei värvu Grami meetodi järgi.

Mükoplasmad paljunevad pooldumise teel, nad on fakultatiivsed anaeroobid või aeroobid ja sisaldavad steroole, erinedes sellega teistest mikroorganismidest.

Mükoplasmad on väliskeskkonna mõjudele, eriti temperatuurile, väga tundlikud. Neid on võimalik surmata praktiliselt kõigi desinfitseerivate vahenditega ja nad ei talu kuivamist ning hävivad juba 45-55C juures 15 minuti jooksul.