Mõttekoda

Allikas: Vikipeedia

Mõttekoda ehk ajutrust ehk ajukeskus on uurimisinstituut või muu organisatsioon, mille eesmärgiks on pakkuda nõu ja ideid poliitika, kaubanduse või julgeoleku alal. Sageli on mõttekojad seotud ülikoolide, erafirmade, sõjaväe või muude institutsioonidega. Enamasti mõeldakse mõttekodade all selliseid organisatsioone, kus toimub multi- või interdistsiplinaarne uurimistöö. Sarnaste probleemidega lühiajaliselt tegelemiseks korraldatakse ajurünnakuid ja haridusasutused suve(üli)koole.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimest korda sõnaühendi "Brain trust" (ajutrust) kasutas Ameerika ajakirjanik Allen White 21. märtsil 1903. aastal oma artiklis ajakirjas «Saturday Evening Post». Lendsõnadeks sõnaühend muutus pärast seda, kui teine Ameerika ajakirjanik James M. Kiran ajalehes "New York Times" avalikustas artikli, nimetades "ajutrustiks" professorite-nõunike gruppe, mis aitasid kaasa Franklin Roosevelti võidule 1932. aasta presidendivalimistel. Pärast seda "ajutrustiks" hakati nimetama sellesama nõunike gruppi ning üleüldse igasugust ekspertide ühingut, kes töötavad välja uued projektid, pakuvad uusi ideid ning otsivad ülespandud ülesannete lahenduste viise.

"Ajukeskused" viivad ellu originaalseid uuringuid ning haridusprogramme, mis on suunatud õpetamisele ning poliitikutele ja isikutele, kes moodustavad ühiskonna arvamust majandus-, sotsiaal-, poliitika-, ökoloogia- ning ohutusprobleemide küsimuste laias ringis, vastupanu osutamisele. Peale selle, nad kujutavad endast ühiskonna kontrolli riista ning, järelikult, mõjutavad ühiskonna eesmärke ja väärtusi.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimat arengu "ajukeskused" said läänemaailmas. Dominantsete sihitegevusalade järgi "ajukeskuseid" võib jaotada uurimis-kirjastamis-, lobbistlikeks, õiguskaitse-, kulturoloogilisteks ning otstarbelisteks. Uurivate probleemide ulatuse järgi: maailma-, üldriiklikeks ning regionaalseteks.

Poliitilise orientatsiooni järgi: poliitiliselt angažeerituks ning poliitiliselt sõltumatuteks. John Todd Stuart, endise USA saadiku Moldovas ning praeguse rahvusvahelise majanduse Instituudi direktori asendaja Washingtonis, arvates edukad mõttekodad peavad ühendama intellektuaalset täiuslikkust praktilisega. Võttes arvesse nende mõju ühiskonna-poliitilistele, majandus- ning teistele protsessidele, Think Tanks on arvatud "viienda võimu" juurde.

Kõige tuntumad "mõte tehased" riikide poolest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pennsylvania ülikoolis USAS on viidud läbi aastaringsed 6,5 tuhandete "mõte tehaste" uuringud, mille tulemuste põhjal avalikustatakse aruandeid juhtivate keskuste nimekirjadega maailmas üldse ning erinevate regioonide ja suundade järgi. All on esitatud "mõte tehased" kõige autoriteetsemate ning mõjukamate nimekirjast 2011. aasta kokkuvõtetel:

1) Brookings Institution - USA

2) Chatham House - Suurbritannia

3) Carnegie Endowment for International Peace - USA

4) Council on Foreign Relations - USA

5) CSIS - USA

6) RAND Corporation - USA

7) Amnesty International - Suurbritannia

8) Transparency International - Saksamaa

9) ICG - Belgia

10) Peterson Institute for International Economics - USA

11) SWP - Saksamaa

12) IISS - Suurbritannia

13) Heritage Foundation - USA

14) Cato Institute - USA

15) Woodrow Wilson International Center for Scholars - USA

16) Bruegel - Belgia

17) AEI - USA

18) SIPRI - Rootsi

19) Center for American Progress - USA

20) Adam Smith Institute - Suurbritannia

21) Carnegie Moscow Center - Venemaa

22) Human Rights Watch - Suurbritannia

23) Centro de Estudio Publicos - Tšiili

24) Maailma majanduse ning rahvusvaheliste suhete instituut - Venemaa

25) CASE - Poola.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]