Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus
Mõnnuste Jumalailmumise õigeusu kogudus oli tegev Saaremaal Kärla kihelkonnas Mõnnustes aastatel 1846–1950.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimesed saarlased salviti Saaremaal õigeusku 1846. aastal Mõnnuste mõisa üürihoones. Usuvahetusliikumise kõrgperioodil suunati Riia ja Miitavi vikaarpiiskopkonna poolt Saaremaale Pihkva Vaimuliku Seminari 1836. aastal lõpetanud Peeter/Pjotr Koljukovski.[1] Ta pühitseti preestriametisse Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskopi Platon I poolt Tornimäe Jumalaema Kaitsmise kirikus vkj 18. mail 1847. aastal. Samal aastal salviti õigeusku ainuüksi Lümandas ja Mõnnustes ligi 1000 inimest. Mõnnuste Jumalailmumise kogudus [2] avati 14. juunil 1851. aastal. Esimene jumalateenistus peeti Mõnnuste Jumala Ilmumise kirikus 6. detsembril 1857.
Mõnnuste Kolmainu Jumalailmumise kogudus oli Eesti piiskopkonnas esimene, mis likvideeriti kunstlikult [3] 7. juunil 1950 põhjendusega, et kogudus on liiga väike. Kiriku lammutamise ja koguduse likvideerimise peapõhjus oli aga pühakojast 30 m kaugusel paikneva sõjaväelennuvälja "Kagul" põhistardirada. Mõnnuste kiriku 20 meetri kõrgune kellatorn segas lennuliiklust. Usuasjade volinik Aleksander Tarassov andis üle koguduse sulgemisotsuse Eesti ja Tallinna piiskopile Romanile 14. juulil 1950. Mõnnuste koguduse vara toimetati piiskopi käsul Pihkva piiskopkonda. Koguduseliikmete palvel jätkati siiski jumalateenistustega ka pärast koguduse ametlikku sulgemist 1953. aastal köster Aleksander Alliku kodus kuni tema surmani 1956. aastal. Seejärel koguduse tegevus soikus ja järelejäänud liikmed siirdusid Kuressaare Püha Nikolai kogudusse.
Mõnnuste õigeusu kirik[muuda | muuda lähteteksti]
Kivikiriku ehitamist alustati 1866. aasta suvel ehitusettevõtja ja Kuressaare kaupmehe Ivan Konstantinovi poolt. Paekivist seintega kahe torniga kirik valmis 1868. aastal ja pühitseti Kolmainu Jumala Ilmumise auks sama aasta 6. jaanuaril. 1870. aastal kinkis koguduse liige Ivan Tšetverkin kirikule uue kujuseina. Vana kujusein anti üle 1873. aastal avatud Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirikule. 1940. aastal lammutati kiriku kellatorni kiiver, mis segas pühakoja lähedal asuvalt lennuväljalt sõjalennukite õhkutõusmist ja maandumist. 1950. aastal võõrandati kirikuhoone lennuvälja personalile kasiinohooneks. Mõnnuste Jumala Ilmumise kirik on tänapäeval varemeis, EAÕK alustas 2016. aastal kiriku ümbruses hooldustöid.
Koolid[muuda | muuda lähteteksti]
Vene keiser kinnitas usuvahetusliikumise algjärgus 25. aprillil 1845. aastal instruktsiooni, mis nägi ette õigeusu kirikute juurde kihelkonnakoolide loomist. Mõnnuste õigeusu koguduse juures tegutsesid kuni 1918. aastani järgmised koolid: kihelkonnakool (1851), Kaarmise (1847), Suuremõisa (1848), Sõmera (1876), Kärla (1847), Mullutu (1849–1859), Koimla, Sauvere (1895) ja Kaarma (1905) abikoolid.
Kalmistud[muuda | muuda lähteteksti]
Mõnnuste õigeusu koguduse kalmistu rajati 1852. aastal ja on tänaseni kasutusel ning asub Lääne-Saare vallas Mõnnuste külas. Kärla luterlikule kalmistule on aja jooksul maetud ka õigeusklikke.
Koguduses teeninud vaimulikud [4][muuda | muuda lähteteksti]
- pr Peeter/Pjotr Koljukovski
- pr Vassili Verhoustinski
- pr Kirill Albov
- pr Joann Skoropostižnõi
- pr Georgi/Jegor Toots
- üpr Nikolai Orlov
- üpr Aleksei Allik
- üpr Vsevolod Troitski
- pr Joann Elendt
- pr Karp Tints
- mpr Feodor/Tihon Koževnikov
- üpr Viktor Lind
- üpr Emmanuel Kirss
Koguduses teeninud köstreid [5][muuda | muuda lähteteksti]
- Georgi Lutseb/Lutso
- Tadeus Puusepp
- Nikolai Nikolski
- Leonid Jupaševski
- Joann/Jaan Männik
- Irina/Riina Umal
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "vaimulike andmebaas/Koljukovski Peeter/Pjtr".
- ↑ "õigeusu kiriku asutused ja kogudused/Mõnnuste".
- ↑ Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1964". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2021.
- ↑ [www.eoc.ee "vaimulike andmebaas"].
{{netiviide}}: kontrolli parameetri|URL=väärtust (juhend) - ↑ "köstrite ja koorijuhtide andmebaas".
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri". Tallinn, 1975. Koostaja preester August Kaljukosk. EAA.5437.1.64
- "Eesti õigeusk X-XXI saj". Entsüklopeediline teatmik. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014 (vene keeles), lk 480
- Anu Raudsepp. "Riia Vaimulik Seminar 1846-1918" Tartu, 1998, lk 94-150Tallinn, 2007; lk 924-926
- David Papp. "Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud" – Biograafiline leksikon (16.-20.saj)- EAA. 5410.1. 247-249
- "Eestimaa uusmärtrite elulood". Koostaja ülempreester Andreas Põld. Pärnu, 2013, lk 3-6
- Andrei Sõtšov .Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53,Tartu, 2004, lk 84-87; lk 210
- Martin Toon "EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu" Kuressaare, 1997, lk 41-44; lk 69
- "Mitut usku Eesti. IV köide. Valik usundiloolisi uurimusi : õigeusu eri". Toimetaja Liina Eek. Tartu Ülikooli kirjastus .Tartu, 2015 lk 13-37
- Jaanus Plaat. "Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil". Eesti Rahva Muuseum. Tartu, 2003, lk 136-140
- Jaanus Plaat, Arne Maasik, "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011, lk 706