Mõnnuste Jumala Ilmumise kirik
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Mõnnuste Jumalailmumise kirik on EAÕK haldusalasse kuuluv õigeusu kirik Saaremaal Saaremaa vallas Mõnnuste külas ja on tänapäeval varemeis.
Koguduse ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Saaremaa Kärla luterlikus kihelkonnas siirdus 1848. aastaks õigeusku 25,5% rahvast. Mõnnuste õigeusu kogudus asutati 14. juunil 1851. 1930. aastal oli koguduses 645 liiget. Mõnnuste Kolmainu Jumala Ilmumise kogudus oli Moskva Patriarhaadi Eesti piiskopkonnas esimene, mis likvideeriti kunstlikult 7. juunil 1950 usuasjade voliniku Aleksander Tarassovi ettepanekul Vene Õigeusu Kiriku Nõukogu (VÕKN) poolt. Pärast koguduse ametlikku sulgemist jätkusid teenistused köster Aleksander Alliku kodus kuni 1956. aastani.
Kiriku ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
1857. aastal ehitati Mõnnustesse õlgkatusega puukirik Mõnnuste mõisa rentniku Karolina Schulzi algatusel. Algelise pühakoja kõrvale paigaldati kirikukellad, kirikusse laudadest kujusein (ikonostaas). Puukiriku pühitses ülempiiskop Platon[1] 21. septembril 1857 Jumala Ilmumise auks. Esimene jumalateenistus toimus kirikus 6. detsembril 1857. Kogudus tasus kiriku kasutamise eest üüri 200 rubla aastas.
Kivikiriku ehitamist alustati 1866. aasta suvel ehitusettevõtja ja Kuressaare kaupmehe Ivan Konstantinovi poolt. Paekivist seintega kahe torniga kirik valmis 1868. aastal ja pühitseti Kolmainu Jumala Ilmumise auks sama aasta 6. jaanuaril. 1870. aastal kinkis koguduse liige Ivan Tšetverkin kirikule uue kujuseina. Vana ikonostaas anti üle 1873. aastal avatud Tiirimetsa Kristuse Sündimise kirikule. Baaside tulekuga 1940. aastal lammutati kiriku kellatorni kiiver, mis segas pühakoja lähedal asuvalt NSV Liidu sõjaväelennuväljalt lennukite õhkutõusmist ja maandumist. 1950. aastal võõrandati kirikuhoone lennuvälja personalile kasiino hooneks. Pühakojast 30 meetri kauguselt möödus sõjaväelennuvälja põhistardirada ja kiriku 20 meetri kõrgune kellatorn segas lennuliiklust.[2] Tänapäeval on kirik varemeis, EAÕK alustas kiriku ümbruse hooldustöid 2016. aastal ja kavandab kiriku varemete juurde infotahvli paigaldamist.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Koguteos Saaremaa II köide". TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 2007; lk 429-434; 924-926
- Martin Toon. “EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu”. AS Terbo. Kuressaare, Tallinn 1997. Lk 4-5; 69
- Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53". Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu 2004. Lk 79-125; 210
- Jaanus Plaat. "Saaremaa kirikud, usuliikumised ja prohvetid 18.-20. sajandil". Eesti Rahva Muuseum. Tartu 2003. Lk 136-140; 288-289
- Jaanus Plaat, Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn 2011. Lk 706-713