Mõniste vald (1939)

Allikas: Vikipeedia

Mõniste vald oli vald Võru maakonnas aastail 1939–1950.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

Vald moodustati senise Mõniste valla maa-alast, välja arvatud Ritsiku kõrtsi ning Ala-Partsi, Mäepartsi, Parmuvere (Parmupalu), Luhtu, Tundo, Pihkura, Sae ja Suure-Tamme talude piirkond; senise Saru valla maa-alast, välja arvatud Punsa asunduse, Kautsi ja Palu metsavahikohtade ning Haava, Rebase ja Palu talude piirkonnad; senise Vana-Antsla valla Alaküla piirkonnast ning Antsla metsandiku osa maa-alast.[1]

Vald oli Eesti lõunapoolseim, vastu Läti piiri. Eesti valdadest piirnes Mõniste vald Taheva, Karula (mõlemad Valgamaal), Antsla, Lepistu ja Varstu vallaga.

Vald kuulus Riigivolikogu 79. valimisringkonda, kust valiti Kaarel Eenpalu.

1941. aastal võttis hävituspataljon põgenedes meiereist kaasa mõned kastid võid, ülejäänu kallati kastidest välja, valati üle petrooliga ja meier Laos trampis kummisaabastega seal sees. Hiljem korjati rikutud või kokku ja viidi Võru vanglasse, kus sellega toideti vangistatud kommuniste.

Valla täitevkomitee esimees Dimitri Laats (29. september 1915 – juuli 1941) oli EK(b)P liikmekandidaat, hävituspataljonlane, hukati.

Võru maavalitsus määras vallavalitsuse ametisse 12. juulil 1941.

13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Mõniste külanõukogu (Mõniste, Ihte, Karisöödi ja Kekküla) ja Saru külanõukogu (Saru, Koemetsa, Aru ja Savi küla). 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Antsla rajooni koosseisu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Väljavõte 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938