Mõõdukas vaimne alaareng

Allikas: Vikipeedia

Mõõdukas vaimne alaareng on inimmõistuse pidurdunud või mõõdukalt puudulik areng. RHK-10 kriteeriumide järgi on tegemist mõõduka vaimse alaarenguga, kui inimese IQ on vahemikus 35–49.

Igapäevases elus vajab mõõduka vaimse alaarenguga inimene igapäevast juhendamist, sest talle on selgusetud ühiskonna korraldust kirjeldavad põhimõisted (vargus, omandus, vastutus). Nende mõistete mittetundmine põhjustab sageli konflikte omanduse pinnal: mõõduka vaimse alaarenguga inimene ei saa aru, miks ta peab poes kauba eest maksma jms. Probleemilahendus võime on mõõduka vaimse alaarenguga inimesel sedavõrd häiritud, et kuigi ta on suuteline autojuhtimise selgeks õppima, siis ohutult autoga liiklema ta ei ole võimeline. Nimetatud asjaolude tõttu ei ole mõõduka vaimse alaarenguga inimene ühiskonna ohtlikku teo sooritamise aeg aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima ning juriidilisest aspektist on piiratud teovõimega. Seetõttu ei rakendata neile kriminaalkaristust.

Mõõduka vaimse alaarenguga inimesed ei ole veel nii sügava vaimse puudega, et nad ei saaks aru lihtsamatest käskudest (pane püksid jalga, riisu heinad kokku vms). Nad võivad sellistest käskudest veel aru saada, aga mõni keerulisem käsk (tee arvutile restart vms) ei pruugi talle korda minna. Keel ja kõnelemisoskus on mõõduka vaimse alaarenguga inimestel veel saavutatav, kuid lugemine võib olla nende jaoks liiga keeruline. Mõned vaimse alaarenguga inimesed, kes on koolis käinud, võivad ka natukene lugeda, kuigi enamasti veerivad nad lihtsalt aegamisi tähti.

Tekkepõhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Mõõdukas vaimne alaareng on tavaliselt alguse saanud ajukahjustusest. Mõnel inimesel hakkab ka lihtsalt aju üks pool kärbuma. Ka see on üks sageli esinenud tekkepõhjus. Hullem on, kui vaimne alaareng hakkab välja kujunema poole elu pealt. Siis kipub inimene ära unustama kõik, mida ta kunagi normaalse ajuga õppinud on.

Kaasnevad ohud[muuda | muuda lähteteksti]

Mõõduka vaimse alaarenguga inimestel võib olla tihtipeale krambihooge ja paljudel on esinenud ka epilepsiat. Nad ei pruugi liikluses hästi hakkama saada. Muidugi on see, et punase tulega ei tohi üle minna, lasteaias esimene asi, mida liiklusest õpetatakse. Vaimse alaarenguga inimestel ei pruugi see aga kohe meelde jääda ja hakkavadki enda peale mõeldes punase tulega üle tee minema. Neile ei jää see lihtsalt meelde, et punase tule ajal sõidavad autod. Veel vähem on tõenäoline, et nad suudavad liiklusmärkide tähendust meeles pidada.