Männivaksik

Männivaksik
	;
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Alamklass	Tiibputukad Pterygota;
Infraklass	Uustiibsed Neoptera;
Selts	Liblikalised Lepidoptera;
Ülemsugukond	Geometroidea;
Sugukond	Vaksiklased Geometridae;
Alamsugukond	Samblikuvaksiklased Ennominae;
Triibus	Bupalini;
Perekond	Männivaksik Bupalus;
Liik	Männivaksik;
Binaarne nimetus
	Bupalus piniaria; (Linnaeus, 1758)
Sünonüümid
	Bupalus piniarius (lapsus); Phalaena piniaria Linnaeus, 1758;

Männivaksik (Bupalus piniaria) on männivaksiku perekonda kuuluv liblika liik.^[1]^[2]

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Männivaksiku alamliikide süstemaatika pole päris selge, tunnistatakse kolme (või viit) alamliiki:

Bupalus piniaria bernieri de Lajonquiere, 1958
Bupalus piniaria espagnolus Eitschberger & Steiniger, 1975
Bupalus piniaria piniaria (Linnaeus, 1758)
Bupalus piniaria flavescens White, 1876 (harilikult kuulub alamliiki piniaria)
Bupalus piniaria mughusaria Gumppenberg, 1887 (harilikult kuulub alamliiki piniaria)

Bupalus piniaria ♂
♂ △
Bupalus piniaria♀
♀ △

Bupalus piniaria flavescens ♂
Bupalus piniaria flavescens ♂ △

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Munemine männiokstele toimub juunis ja umbes 3 nädala pärast kooruvad munadest röövikud. Männivaksikute täiskasvanud röövik liigub "vaksates" ja on heleroheline, valgete pikitriipudega. Talvituvad nad nukkudena metsakõdus.

Okkakahjurina[muuda | muuda lähteteksti]

Männivaksikute masspaljunemise aastail toituvad nad massiliselt männi (sh harilik mänd, must mänd jt) okastest. Röövikute korduvate söömakahjustuste tagajärjel võib peremeespuu sedavõrd nõrgestatud saada, et muutub vastuvõtlikuks tüvekahjuritele, nagu latipihklane ja säsiüraskid.^[3]