Männileevike
| Männileevike | |
|---|---|
 Vana isaslind | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Vintlased Fringillidae |
| Perekond |
Männileevike Pinicola |
| Liik |
Männileevike |
| Binaarne nimetus | |
|
Pinicola enucleator (Linnaeus 1758) | |
Männileevike (Pinicola enucleator) on linnuliik vintlaste sugukonnast männileevikese perekonnast.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Männileevike on levinud Euraasia ja Ameerika okasmetsa- ja metsatundravööndis.
Eestis on ta ebajärjekindel talikülaline oktoobrist aprillini ning väga haruldane suvilind.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Üldpikkus on 19–22 cm. Vana isaslinnu pea, selg ja päranipuala on vaarikapunane, vana emaslinnu pea ja päranipuala on oliivkollane ning selg ja alapool hall. Mõlemal sugupoolel on valged tiivavöödid ja valged küünra-hoosulgede servad. Lennul paistab silma pikk saba ja pikad tiivad. Noorlinnu sulestik on vähem kontrastne. Häälitsused ja laul on flöötivad. Männileevike on seltsiv lind, ta liigutused on rahulikud. Maas kulgeb ta üsna kohmakalt hüpeldes.
Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Männileevike on tüüpiline taigalind. Euroopas elab ta sambla- ja puhmarohketes (mustikas, pohl) laanekuusikutes.
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Männileevike ehitab pesa okaspuu rõhtsale oksale või oksaharule. 1975. aasta suvel vaadeldi Lääne-Virumaal Laukasoos männileevikese paari koos ühe lennuvõimelise pojaga, keda emaslind toitis.[2]
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Toitub marjadest, pungadest, seemnetest ja võsudest, suvel ka putukatest. Teda on nähtud toitumas kadakal, pajul, pooppuul ja lehisel.[3] Sügisel ja talvel sööb palju pihlakamarju. Väljaspool pesitsusaega toitub sageli salkadena.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ BirdLife International (2004). Pinicola enucleator. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 12 May 2006. Database entry includes justification for why this species is of least concern
- ↑ Renno, O. Eesti linnuatlas. Tallinn Valgus 1993
- ↑ http://www.eoy.ee/hirundo/file_download/387/Paal.2014.v27.pdf Männileevikese (Pinicola enucleator) invasioon Eestis talvel 2012/2013, Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) ajakiri Hirundo.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Männileevike andmebaasis eElurikkus
