Männi-käbilind

Allikas: Vikipeedia
Männi-käbilind
Loxia pityopsittacus NAUMANN.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Vintlased Fringillidae
Perekond: Käbilind Loxia
Liik: Männi-käbilind
Ladinakeelne nimetus
Loxia pytyopsittacus
(Borkhausen, 1793)
Loxia pytyopsittacus

Männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Männi-käbilinnu areaal piirdub Euroopa ja Lääne-Siberiga [1], kus ta on levinud Skandinaavia poolsaarel, Soomes, Eestis, Lätis ja Venemaal kuni Uuralini. Väike asurkond on Šotimaal. Eestis on männi-käbilind hajusalt levinud väikesearvuline haudelind [1], tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1000 - 3000 paarile, talvist arvukust 2000 - 15 000 isendile [2].

Sarnaselt teiste käbilindudega sooritab ta toiduikalduse aastatel invasioone.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Männi-käbilinnu üldpikkus on 18 cm. Sulestiku poolest on ta väga sarnane kuuse-käbilinnuga, aga tal on sellest suurem pea, tugevam ja ühtlasemalt jäme nokk ning alanoka tipp pole külgvaates enamasti nähtav. Ka häälitsused ja käitumine on sarnased. Sellepärast on neid liike raske eristada. Parim eristamisalus on häälitsus, mis männi-käbilinnul on sügav ja vali tšuup või tjuup. Isaslinnud kipuvad olema punakad või oranžid, emaslinnud kollakad või rohekad, aga väljakujunenud värvuskombinatsiooni männi-käbilinnul ei ole.

Elupaik ja pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Männi-käbilind elab okasmetsas, eelistades männikuid. Ta pesitseb suhteliselt hõredalt ja tema arvukus on aastati kõikuv. [3]

Pesa võib ta ehitada nii männi kui kuuse otsa. Pesa paikneb enamasti kõrgel oksa tipus, tüvest eemal. Kurnas on 2–5 muna. Pesa on paksu seinaga ning koosneb raagudest, kõrtest, samblast ja samblikest. Pesalohk on vooderdatud karvade ja sulgedega. [4] Pesa ja munad on samasugused kui kuuse-käbilinnul. [5]

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Männi-käbilind sööb kuuse- ja männiseemneid, harva ka marju, näiteks mustikaid, millest nokib välja ainult seemned. [5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Loomade elu", 6. kd., lk. 412
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  3. L. Jonsson, "Euroopa linnud". Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, lk. 521
  4. O. Renno. "Eesti linnuatlas". Tallinn, Valgus 1993
  5. 5,0 5,1 L. Rootsmäe, H. Veroman. "Eesti laululinnud". Tallinn, Valgus 1974