Mátyás I

Mátyás I

Mátyás I Corvin ehk Mátyás Hunyadi (ungaripäraselt Hunyadi Mátyás, latiniseeritult Matthias Corvinus) (23. veebruar 1443 – 6. aprill 1490) oli Ungari ja Horvaatia kuningas alates 1457. Ta oli János Hunyadi poeg. Teda peetakse viimaseks edukaks Ungari kuningaks. Alates 1471 oli ta ametlikult ka Böömi kuningas (koos Jagelloon Vladislav II-ga).

Ungari alad 1480. aastal

Mátyás I vallutused läänes, 1490. aastaks

Mátyás Hunyadi valitsemisaeg oli Ungari kuningriigi kuldaeg. Tema hüüdnimi oli Mátyás Õiglane. Ta parandas veelgi Ungari majandust ja kasutas nutikat diplomaatiat sõjaliste toimingute asemel, kui vähegi võimalik.

Pärast Böömi kuninga (1458–1471) Jiří Poděbradyst surma 1471. aastal valiti Böömimaa troonile Poola kuninga ja Leedu suurvürsti Kazimierz IV poeg Ulászló II (Vladislav II). Et Böömimaa trooni taotles ka Ungari kuningas Mátyás, siis puhkes Ungari ja Böömimaa vahel sõda ning Mátyás okupeeris enamuse Määrimaast. Ungari kuningas kandis sellest ajast Böömi kuninga tiitlit.

Aastal 1479 hävitasid Ungari väed Pal Kinizsi juhtimisel Osmanite ja Valahhia väed Leivavälja lahingus. Ungari väed hävitasid oma vaenlasi peaaegu iga kord, kui Mátyás kuningas oli. Mátyás ei alustanud sõda, kui see ei olnud vajalik.

1485. aastal, eesmärgiga piirata Saksa-Rooma riigi mõju ja Habsburgide sekkumist Ungari asjadesse, vallutas ta Saksa-Rooma keisrilt Friedrich III-lt ja okupeeris ta Viini 5 aastaks, kus asus tema residentsiks kuni surmani.

Mátyás Hunyadi on üks neist, kellele on omistatud algselt pilkav lause: "Bella gerant alii at tu felix Austria nube" ("Teised sõdigu, aga sina, õnnelik Austria, abiellu"). Sellega peeti silmas, et 15.–16. sajandil laienesid Habsburgide valdused pigem soodsate abielutehingute kui võidukate sõdade abil. Üks tema peamisi oponente oli Saksa-Rooma keiser Friedrich III. 1485. aastal vallutas ta sõjas keisriga Viini, mis oli järgnevalt tema residentsiks kuni surmani.

Ta sõdis edukalt ka Osmanite riigiga ning toetas kultuuri ja teaduse arengut. 1490. aastal surigi Mátyás pärijateta ning pärast tema surma sai Ungari kuningaks (1490–1516) Ulaszló II Jagelloonide dünastiast. Ta valis oma põhiresidentsiks Buda linna.

Eelnev Ladislaus Postumus	Ungari kuningas 1458–1490	Järgnev: Ulászló II
Eelnev Jiří Poděbradyst	Böömimaa kuningas 1471–1490