Lyme'i tõbi

Lyme'i tõbi Klassifikatsioon ja välisallikad
Borrelioosi edasikandja Ixodes scapularis.
Ladinakeelne nimi	Morbus Lyme
RHK-10 kood	A69.2
RHK-9 kood	088.81
DiseasesDB	1531
MedlinePlus	001319
eMedicine	med/1346  ped/1331 neuro/521 emerg/588
MeSH	D008193

Riigid, kus on registreeritud Lyme'i tõppe haigestumisi

Lyme'i tõbi ehk Lyme'i borrelioos on Borrelia perekonna spiroheetide kaudu elunev nakkus, mida levitavad peamiselt puugid.

Borrelioosi põhjustav bakter

Borrelia perekonna bakteritest on klassifitseeritud käesolevaks ajaks 36 bakterit . Lyme'i tõve peamisteks põhjustajateks inimestel loetakse vähemalt kolme borrelia bakterit :

• Borrelia burgdorferi sensu stricto
• Borrelia afzelii
• Borrelia garinii.

Borrelia-bakter elab puukide seedekanalis, ka puukide vastsed (ca 1 mm pikkused) võivad olla bakterikandjad.

Borreelia bakterite liikuvus

Borreelia bakterid liiguvad nakatunud puugi hammustuskohalt organismi nii mööda vereringet kui ka rakkudes ja kudedes. Nende mikorsokoobi all vaadeldud liikumine(kiirus kuni 0,035 mm sekundis) meenutab justkui mao siuglemist. Arvatakse, et selline liikumisviis on põhjustatud nende sees paiknevate ripsmekimpude aktiivsel pöörlemisel.

Lyme'i tõbe ehk puukborrelioosi esineb peamiselt imetajatel (sh inimesel) ja lindudel. Pisinärilised, kelledele borreliabakterit kandvad puugid söömiseks kinnituvad on nakkus sümptomiteta.

Nakkushaigus

Nakkushaigus avastati 1984. aastal. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad ning paljunema ja elunema hakkavad. Eksperimendis on näidatud, et mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk.

Nakkuse kandumine lootele

Kuna borrelia spiroheedid liiguvad ka vere kaudu (spiroheteemia), siis on tõenäoline, et borreelianakkus kandub nabavääti pidi emalt lootele.

Puukborrelioos on multisüsteemne põletikuline haigus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid. Selle haiguse puhul pole haigusnähud alati väga ilmsed ning on oht hilineda diagnoosimisega. Samuti võib haigus avalduda väga erinevalt sõltuvalt nakatunud kohast kehal, puugi kontaktiajast kehaga ja organismi vastupanuvõimest. Lyme’i tõbi võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust.

Diagnoosimine

Diagnoosimisel juhindutakse Eesti kaudu rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonisüsteemi RHK-10. RHK-10 alusel kuulub Lyme`i tõbi jaotisse A69.2. Mida vajadusel korral täpsustatakse. Igasuguse puukide kaudu levitavate haiguslike seisundite eristusdiagnoos on keeruline, nii näiteks ei suudeta eristada ajuskanneeringul ajuripatsis paikneva võimaliku kolde korral, kas tegemist on bakteriaalse, viirusliku, päriliku, mükoosse või kasvaja moodustisega. Seetõttu kasutatakse diagnoosi määramiseks pigem liikvorise (seljaaju vedelik) proove, neid uuritakse mitmeid kaasaegseid laboratoorseid meetodeid kasutades nagu ELISA ning vajadusel kinnitatakse Western blotting analüüsiga.

Medikamentoosseks raviks kasutatakse enamasti antibiootikume . Tabletiravi kestab kaua ning arstid soovitavad ka pidevat järelkontrolli, veendumaks, et nimetatud nakkusetekitajad on kehas vastavuses kehtestatud statistiliste normidega.

Viited

• 20. detsember 2004, Borrelioosi põhjustab borreliabakter, borreliainformation.se

Kirjandus

• T. Prükk, M.Maimets, I. Lutsar Lyme`i tõve nüüdisaegne diagnostika ja ravi
• P.Lahdenne, A. Pitkäranta, J.Oksi, O.Vapalahti, Miks karta puuki, AS Medicina, 2012, ISBN 978-9949-9194-3-7

Välislingid

• E.Teeveere, "Puukborrelioos võttis Evelin Ilveselt viimasegi jõuvaru", Õhtuleht, 31. märts 2011
• Eesti Arst, 91(2):141–147, 2012. [3]