Lyme'i tõbi

Allikas: Vikipeedia
Lyme'i tõbi
Klassifikatsioon ja välisallikad
Adult deer tick.jpg
Borrelioosi edasikandja Ixodes scapularis.
Ladinakeelne nimi Morbus Lyme
RHK-10 kood A69.2
RHK-9 kood 088.81
DiseasesDB 1531
MedlinePlus 001319
eMedicine med/1346  ped/1331 neuro/521 emerg/588
MeSH D008193
Riigid, kus on registreeritud Lyme'i tõppe haigestumisi

Lyme'i tõbi ehk Lyme'i borrelioos on nakkushaigus, mida levitavad puugid ja mida põhjustavad perekonna Borrelia spiroheedid. Lyme'i borrelioosi esineb nii inimestel kui ka loomadel. [1]

Borrelioosi põhjustav bakter[muuda | redigeeri lähteteksti]

Borrelia perekonna bakteritest on klassifitseeritud käesolevaks ajaks 36 bakterit [2]. Lyme'i tõve peamisteks põhjustajateks inimestel loetakse vähemalt kolme borrelia bakterit [3]:

Borrelia-bakter elab puukide seedekanalis, ka puukide vastsed (ca 1 mm pikkused) võivad olla nakkusesiirutajad.

Borreelia bakterite liikuvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Borreelia bakterid liiguvad nakatunud puugi hammustuskohalt organismi nii mööda vereringet kui ka rakkudes ja kudedes. Nende mikrosokoobi all vaadeldud liikumine (kiirus kuni 0,035 mm sekundis) meenutab justkui mao siuglemist. Arvatakse, et selline liikumisviis on põhjustatud nende sees paiknevate ripsmekimpude aktiivsel pöörlemisel. [4]

Lyme'i tõbe ehk puukborrelioosi esineb peamiselt imetajatel (sh inimesel) ja lindudel. Pisinärilised, kellele borreliabakterit kandvad puugid söömiseks kinnituvad, on nakkussümptomiteta.

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nakkushaigus avastati 1984. aastal. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ja igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad ning paljunema ja elunema hakkavad. Eksperimendis on näidatud, et mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk.

Nakkuse kandumine lootele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna borrelia spiroheedid liiguvad ka vere kaudu (spiroheteemia), siis on tõenäoline, et borreelianakkus kandub nabavääti pidi emalt lootele.

Puukborrelioos on multisüsteemne põletikuline haigus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid. Selle haiguse puhul pole haigusnähud alati väga ilmsed ning on oht hilineda diagnoosimisega.[5] Samuti võib haigus avalduda väga erinevalt sõltuvalt nakatunud kohast kehal, puugi kontaktiajast kehaga ja organismi vastupanuvõimest. Lyme’i tõbi võib avalduda isegi alles aasta pärast puugi hammustust.

Diagnoosimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diagnoosimisel juhindutakse Eesti kaudu rahvusvahelise haiguste klassifikatsioonisüsteemi RHK-10. RHK-10 alusel kuulub Lyme`i tõbi jaotisse A69.2. Mida vajadusel korral täpsustatakse. Igasuguse puukide kaudu levitavate haiguslike seisundite eristusdiagnoos on keeruline, nii näiteks ei suudeta eristada ajuskanneeringul ajuripatsis paikneva võimaliku kolde korral, kas tegemist on bakteriaalse, viirusliku, päriliku, mükoosse või kasvaja moodustisega. Seetõttu kasutatakse diagnoosi määramiseks pigem liikvorise (seljaaju vedelik) proove, neid uuritakse mitme tänapäevase laboratoorse meetodiga, näiteks ELISA, ja vajadusel kinnitatakse Western blotting analüüsiga. [6]

Medikamentoosseks raviks kasutatakse enamasti antibiootikume. Tablettravi kestab kaua ja arstid soovitavad ka regulaarset järelkontrolli.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sandra L. Bushmich,Lyme Borreliosis in Domestic Animals, Vol. 1, No. 1, 1994, JOURNAL OF SPIROCHETAL AND TICK-BORNE DISEASES, Veebiversioon (vaadatud 22.01.2014) (inglise keeles)
  2. [1]
  3. [2]
  4. P.Lahdenne, A. Pitkäranta, J.Oksi, O.Vapalahti, Miks karta puuki, AS Medicina, 2012, ISBN 978-9949-9194-3-7
  5. E.Teeveere, "Puukborrelioos võttis Evelin Ilveselt viimasegi jõuvaru", Õhtuleht, 31. märts 2011
  6. Professional Guide to Diseases, 9th Edition, pg 139–140, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]