Luminestsents

Allikas: Vikipeedia

Luminestsentsiks nimetatakse sellist aine poolt emiteeritud valgust, mis ületab (enamasti suhteliselt kitsas spektraaldiapasoonis) samale temperatuurile vastavat soojuskiirguse taset. Soojuskiirgus tekib teatavasti aine soojendamise tulemusena. Seega luminestsentsi tekkimiseks on tarvis mingi spetsiifilisem, mittesoojuslik energia juhtimine ainesse. Selleks on mitmeid võimalusi:

Kuigi hõõglambis tekib kiirgus lõppkokkuvõttes elektrivoolu toimel, on tegemist siiski soojuskiirgusega (mitte elektroluminestsentsiga). Küsimus on elektrivoolu toimemehhanismis.

Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks selles mõttes, et reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel, samas kui soojuskiirgus muutub märgatavaks alles piisavalt kõrgetel temperatuuridel (alles mitmesaja kraadini kuumutatud keha kiirgab silmale nähtavat punast kiirgust).

Luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist. Seda nimetatakse järelhelenduseks. Järelhelendus on eriti püsiv fosforestseeruvate materjalide korral, mis võivad (peale valguse käes «laadimist») helenduda tunde.

Luminestseeruvaid materjale kasutatakse paljudes rakendustes nagu katoodkiirekuvarid, plasmatelerid, luminofoorlambid, laserid, valgusdioodid. Näiteks asjaolu, et luminestsentskiirgus avaldub küllalt kitsas spektraalintervallis (sõltuvalt materjalist) on põhjuseks sellele, et luminofoorlambid ja valgusdioodid on märksa suurema valgusviljakusega kui hõõglambid.

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]