Luksemburgi suurhertsog

Allikas: Vikipeedia

Luksemburgi suurhertsog on sõltumatu monarhi tiitel, mida kannab alates 15. märtsist 1815 Luksemburgi riigipea.

Aastatel 18151890 oli Luksemburgi suurhertsogiks Madalmaade kuningas. Tiitel on alati kuulunud Nassau perekonna harudele – kuni aastani 1890 kandsid suurhertsogi krooni Oranje-Nassau dünastia esindajad, seejärel läks see üle Nassau-Weilburgi dünastiale. Sisuliselt on tegemist sama, Nassau dünastia eri harudega.

Aastatel 18152011 päriti Luksemburgi suurhertsogi trooni esmajärjekorras meesliinis ning naised pääsesid troonile vaid meessoost järeltulijate puudumisel. 2011. aastal tehti riigi põhiseadusesse muudatused, millega kehtestati absoluutne esmasünniõigus – selle kohaselt pärib trooni valitseja vanim laps sõltumata soost.

Luksemburgi põhiseaduse kohaselt on suurhertsog "riigipea, riigi ühtsuse sümbol ja riikliku sõltumatuse tagaja". Suures osas on suurhertsogi roll riigipeana konstitutsioonilise monarhia tingimustes sümboolne. Kuni 2008. aastani vajasid seadused jõustumiseks suurhertsogi allkirja, kuid pärast seda kui suurhertsog keeldus allkirjastamast eutanaasiat lubavat seadust, muutis parlament põhiseadust ja alates sellest ajast ei ole suurhertsogil ka enam nominaalset täidesaatvat võimu.

Luksemburgi suurhertsogi täielik tiitel kõlab nii: "Jumala armust Luksemburgi suurhertsog, Nassau hertsog, Reini pfaltskrahv, Sayni, Königsteini, Katzenelnbogeni ja Diezi krahv, Hammersteini burgkrahv, Mahlbergi, Wiesbadeni, Idsteini, Merenbergi, Limburgi ja Eppsteini isand."

Praegune suurhertsog Henri on troonil alates 2000. aastast, mil tema isa Jean vabatahtlikult troonist loobus.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]