Luis de Góngora

Allikas: Vikipeedia
Luis de Góngora.

Luis De Góngora (11. juuli 156124. mai 1627) oli hispaania vaimulik ja luuletaja.

Góngora lõi kujundlikku, peenelt viimistletud luulet, mis osutus oma metafoorikülluse, salapäraste mütoloogiliste vihjete, rohkete uudisväljendite ja keerulise sõnastuse tõttu sageli raskesti mõistetavaks. Ta teenis n-ö hämara luuletaja maine, seda eriti poeemiga "Üksindused".

Oma tuntud soneti alguses ülistab Góngora naise ilu, lõpuridades rõhutab kontrastiks selle kaduvust.

SONETT

Nii kaua kui ka päiksest häilituna
su juustega kuld võistleb asjata
ja kuni üle kauni liilia
su valge laup võib tõusta soosikuna;

nii kaua kui seob silmi huulte puna
veel enam kui õrn nelk sul hurmana
ja võrreldes su nõtke kaelaga
näib lüüm kristallgi pigem koltununa,

eks naudi, kuni sest, mis oli nelk,
kuld, lüüm kristall ja liilia vanasti –
huul, juus, kael, laup – ei saa vaid hõbehelk

ja murtud lill, vaid koos teist koguni –
neist, sinust endast – saab vaid vari pelk
ja muld ja tolm ja suits – eimidagi.

("Maailmakirjanduse lugemik", Koolibri, Tallinn 1993, lk 266, tõlkinud Jüri Talvet; samas lk 265–266 ka Ain Kaalepi tõlkes luuletus "Letrilja")