Ludovico Maria Sforza

Ludovico Maria Sforza ehk Ludovico il Moro (27. juuli 1452 – 27. mai 1508) oli Milano hertsog aastatel 1480–1499, Francesco I Sforza ja Bianca Maria Visconti teine poeg. Ludovico Sforzat kutsuti il Moro ehk "mauriks" tema tõmmu jume tõttu.

Abiellus Beatrice d'Este'ga (1475–1497). Lapsed Massimiliano Sforza ja Francesco II Sforza, kolmas laps sündis surnult ja tema sünnitamine maksis elu ka Beatricele.

Pärast Ludovico vanema venna Galeazzo Maria Sforza surma läks Milanos võim Galeazzo seitsmeaastase poja Gian Galeazzo Sforza kätte. Gian Galeazzo regendiks sai tema ema Bona di Savoia, kuid tegelik võim Milanos oli juba siis Ludovico käes. Kui 1494 Gian Galeazzo suri, sai Ludovico täieõiguslikuks Milano valitsejaks.

Aastal 1499 tungis Prantsusmaa kuningas Louis XII Itaaliasse. Kuningas, kellel Gian Galeazzo Visconti lapselapselapsena oli pärilusõigus Milano hertsogkonnale, võttis Ludovicolt tema valdused. Ludovico püüdlus maid tagasi saada löödi 1500 Novaras tagasi; ta langes vangi ja suri 1508 vangistuses Prantsusmaal.

Eelnev Giovanni Galeazzo Sforza	Milano hertsog 1480–1499 restauratsioon 1500	Järgnev Louis XII