Lucien Febvre

Lucien Febvre

Lucien Paul Victor Febvre (22. juuli 1878 Nancy – 11. september 1956 Saint-Amour, Jura departemang) oli Prantsusmaa ajaloolane, kes on peamiselt tuntud ühena Annaalide koolkonna asutajaist.

Febvre õppis aastatel 1899–1902 Pariisis École normale supérieure'is ajalugu ja geograafiat ning töötas seejärel lütseumiõpetajana. 1911. aastal kaitses Fabvre oma doktoritöö "Philippe II et la Franche-Comté" (Felipe II ja Franche-Comté).

1914–1919 teenis Febvre Prantsusmaa sõjaväes ning sai seejärel Strasbourgi ülikooli uusaja professoriks. Seal tutvus ta ajaloolase Marc Blochiga, kellest sai tema lähedane sõber ja mõttekaaslane. 1929. aastal asutasid Febvre ja Bloch ajakirja Annales d'histoire économique et sociale ('majandus- ja sotsiaalajaloo annaalid').

1933. aastal valiti Febvre Collège de France'i üldajaloo ja meetodite õpetuse professoriks, 1934–1940 oli ta ühtlasi Prantsuse entsüklopeedia toimetuskolleegiumi juhataja. Teise maailmasõja ajal kirjutas ta raamatuid, ent jätkas ka Annaalide ajakirja väljaandmist. Sõjajärgsetel aastatel avaldas ta artikleid ning temalt ilmus ka kaks artiklikogumikku (1952 ja 1957, viimane postuumselt).

Ajaloolasena uuris Febvre peamiselt varauusaegse (eriti 16. sajandi) Prantsusmaa kultuurilugu, sealjuures kasutas ta oma uurimustes olulisel määral ka sotsiaalteaduste meetodeid ja uurimistulemusi.

Teoseid eesti keeles

• "Taevane ja maine armastus. Marguerite de Navarre ja tema Heptaméron" (2000)
• "Martin Luther. Üks inimsaatus" (2003).