Lucien Febvre

Allikas: Vikipeedia

Lucien Paul Victor Febvre (22. juuli 1878 Nancy11. september 1956 Saint-Amour, Jura departemang) oli Prantsusmaa ajaloolane, kes on peamiselt tuntud kui üks Annaalide koolkonna asutajaid.

Febvre õppis aastatel 18991902 Pariisis École normale supérieure'is ajalugu ja geograafiat ning tegutses seejärel lütseumiõpetajana. 1911. aastal kaitses Fabvre oma doktoritöö, mille pealkirjaks oli "Philippe II et la Franche-Comté" (Felipe II ja Franche-Comté). 19141919 teenis Febvre Prantsusmaa sõjaväes ning sai seejärel Strasbourgi ülikooli uusaja professoriks. Seal tutvus ta ajaloolase Marc Blochiga, kes sai tema lähedaseks sõbraks ja mõttekaaslaseks. 1929. aastal asutasid Febvre ja Bloch ajakirja Annales d'histoire économique et sociale (Majandus- ja sotsiaalajaloo Annaalid).

1933. aastal valiti Febvre Collège de France'i üldajaloo ja meetodite õpetuse professoriks, 19341940 oli ta ühtlasi Prantsuse entsüklopeedia toimetuskolleegiumi juhataja. Teise maailmasõja ajal tegeles ta peamiselt raamatute kirjutamisega, ent jätkas ka Annaalide ajakirja väljaandmist. Sõjajärgsetel aastatel avaldas ta mitmeid artikleid ning temalt ilmus ka kaks artiklikogumikku (1952 ja 1957, viimane postuumselt).

Ajaloolasena uuris Febvre peamiselt varauusaegse (eriti 16. sajandi) Prantsusmaa kultuurilugu, sealjuures kasutas ta oma uurimustes olulisel määral ka sotsiaalteaduste meetodeid ja uurimistulemusi.

Teoseid eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Taevane ja maine armastus. Marguerite de Navarre ja tema Heptaméron" (2000)
  • "Martin Luther. Üks inimsaatus" (2003).