Lorenzo Monaco

Piero di Giovanni (u 1370 – u 1425) oli 15. sajandi alguse Firenze üks juhtivaid maalikunstnikke. Teda tuntakse nimega Lorenzo Monaco (munk Lorenzo), kuna ta võttis nime Lorenzo, kui astus 1391. aastal Camaldolese kloostrisse Santa Maria degli Angeli. Teda on peetud Giotto stiili viimaseks oluliseks esindajaks enne renessansirevolutsiooni, mis saabus koos Fra Angelico ja Masaccioga.

Monaco looming ja stiililised huvid esindavad Firenze kunstis kullatud tausta hiilguse lõppu.

Elulugu

Monaco nooruspõlve kohta on teada vaid see, et ta oli õpipoisiks Firenzes.

Lorenzo töötas Firenzes peaaegu 30 aastat, alates 1390. aastate keskpaigast kuni tema surmani umbes 1424. aastal. 1390. aastal astus ta rangesse Kamalduli mungaordusse Santa Maria degli Angeli kloostrisse, mis oli Firenze kultuurikeskus ja linnas populaarne asutus poliitilise eliidi seas.

Võttes oma sünnipärase nime Piero di Giovanni asemel nimeks Don Lorenzo, keskendus ta usulistele uuringutele aastatel 1390 kuni 1395 või 1396, mil ta kloostrist lahkus, et alustada karjääri kunstnikuna - ametit, mille jaoks ta eeldatavasti oli juba teismelisena välja õppinud enne oma otsust astuda mungaelu ametisse.

Tööd

Lorenzo Monaco on tuntud eelkõige lopsakate ja suursuguste tahvelmaalide poolest, mille ta valmistas Santa Maria degli Angeli ja mõne muu valitud kloostriinstitutsiooni jaoks Firenzes.

Lorenzo monaco, Neitsi kroonimine

Lorenzo Monaco kõige olulisem ja mõjukam teos oli "Neitsi kroonimine", mis oli allkirjastatud ja dateeritud veebruaris 1413 ning paigaldatud Santa Maria degli Angeli altarile.

Allikad

• Luciano Bellosi, Lorenzo Monaco, collana i maestri del colore n. 73, Milan, Fabbri, 1965
• https://www.britannica.com/biography/Lorenzo-Monaco