Loendur

Loendur on impulsside loendamiseks ettenähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisendile antud signaali mõjul suureneb ühe võrra.

Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamis suunale

1. Summeerivad – loendavad päripidi,
2. Lahutavad – loendavad tagurpidi

Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks, vastavalt

1. jada (asünkroone) loendur

   Asünkroonne – ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. võrreldes teiste elem.-ga kõrgem prioriteet

2. rööpülekandega (sünkroone) loendur.

   Sünkroonne – ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt.

Tuntumad loendurid:

Kahendloendurid – kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n - loendurikohtade arv).

Kümnendloendur – loendab järjest 2nd koodi 0...9. mille mod=10. See tähendab, et loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta vastab sissetulevale impulsijadale.

Lisaks:

Suvalise mooduliga e. Naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Seetõttu ei teki vahepealseid parasiitolekuid.