Ljöö

Allikas: Vikipeedia

Ljöö (ladina leuga; inglise league; prantsuse k. lieue) on Euroopas ja Ladina-Ameerikas levinud ajalooline pikkusmõõt, mille pikkus erines riigiti. Praegu ei ole ljöö ühegi riigi ametlik mõõtühik. Ljöö väljendab tihti vahemaad, mille inimene või hobune läbib käies ühe tunniga (keskmiselt 5,5 kilomeetrit).

Termin pärineb Vana-Rooma pikkusühikust leuga gallica, mille pikkus oli 1,5 rooma miili (7 500 rooma jalga) ehk umbes 2,2 kilomeetrit.

Nõndanimetatud meetrilise ljöö all tuntakse pikkusmõõtu täpselt 4 000 m.

Ingliskeelses maailmas on ljöö ehk league tähistanud viimastel sajanditel enamasti kolme miili. Tema pikkus sõltus sellest, millist miili silmas peeti. Kõige sagedamini olid selleks kas inglise maa- või meremiil. Inglise ljööd nimetati Eestis enamasti kolmikmiiliks.

Prantsuse ljöö ehk lieue on erinevatel ajalooperioodidel vastanud 10 000, 12 000, 13 200 ja 14 400 prantsuse jalale, mis annab pikkusvahemikuks 3,25 kuni 4,68 kilomeetrit. Meetermõõdustiku rakendamisega ljöö kasutamine hääbus.

Saksa maamõõduljöö ehk Landleuga on 4 448 meetrit pikk, meremõõduljöö ehk Seeleuga 5 556 meetrit.

Portugalis, Brasiilias ja teistes endistes Portugali asumaades on kasutusel mitu erinevat ljööd nii maa- kui meremõõduühikuna. Maamõõduna kehtestati alates 1855. aastast koos meetermõõdustiku kasutuselevõtuga légua métrica, mille pikkuseks on 5 000 meetrit. Brasiilias võib maakohtades siiani kohata ljöö kasutamist, siis mõeldakse selle all 6 600 meetri pikkust vahemaad.

Argentiina ljöö on 5 572 meetrit ehk 6 666 vara′t. 1 vara on 0,83 meetrit ehk 33 tolli.

Hispaania ljöö ehk legua oli algselt 5 000 vara′t (4,2 kilomeetrit) pikk. Hispaania kuningas Felipe II tühistas mõõtühiku 1568. aastal, kuid see on siiani mitteametlikult kasutusel erinevates Ladina-Ameerika riikides ja omab neis erinevat pikkust.

Mehhikos kasutatakse ljööd siiani tema algses tähenduses ehk ühe tunniga jalgsi käidavat teepikkust. Seetõttu erineb sealse ljöö pikkus siledal teel ja käänulisel rajal oluliselt.