Lisu keel

Lisu keel (hääldatakse: [lìsʰú bàðà zəɡá])
Kõneldakse	Hiinas, Indias, Myanmaris, Tais
Kokku kõnelejaid	942 700
Keelesugulus	Ida- ja Lõuna-Aasia keeled Sino-Tiibeti Tiibeti-Birma Ngwi-Birma Ngwi Kesk lisu keel

Lisu on Tiibeti-Birma toonikeel, mida räägitakse Hiinas Yunnani provintsis, Salweeni ja Mekongi jõe ülemjooksul, Sichuani provintsis ja Liangshani provintsi edelaosas. Keelt kõneldakse ka Indias, Myanmaris ja Tais.

Ortograafia

Fraseri tähestik

Lisu keeles on kasutatud mitut erinevat tähestikku. Praegu kasutatakse Fraseri ja ladina tähestikku. Fraseri tähestikus on kümme vokaali ja 30 konsonanti. Fraseri tähestiku lõi 1915. aastal Sara Ba Thaw ning seda täiendas misjonär James O. Fraser.

Fraseri tähestik

Lisu silpkiri

Lisu keelel on ka 1250 glüüfi ja 880 kirjatähega silpkiri. Selle koostas aastatel 1924–1930 talupoeg Nuga-ze-bo Hiina, Dongba ja Geba tähestiku põhjal.

Lisu käsikiri

Dialektid

Lisu keelel on kolm dialekti: põhja-, kesk- ja lõunadialekt, kõige levinum neist põhjadialekt. Dialektide kohaselt võib moodustada häälikut y kas eksolabiaalselt (torus huultega), endolabiaalselt (esileulatuvate huultega) või suu keskel (nagu foneemi ʉ).

Fonoloogia

Toonid

Lisu keel on toonikeel. On kuus tooni: kõrge, keskmine kriiksuv, keskmine, madal, tõusev ja madal järsk toon. Kindel helikõrgus eristab ütluseid ja sõnade tähendusi, seega võib erinev rõhutamine ja hääletoon sama kirjapildiga sõna tähendust muuta. Tooni kasutamine ja rõhutamine sõltub sellest, kas silp on heliline, helita või rõhutatud. Vähestel sõnadel lisu keeles on ainult üks tähendus, seega õigetel rõhkudel on väga suur tähtsus.

hi − maja

hi − seisma

hi − looma sünd

Häälikud

UCB Lisu

Lisu keeles on kümme täishäälikut ehk vokaali ning 30 kaashäälikut ehk konsonanti. Lisu keeles puuduvad pooltäishäälikud (eesti keeles on pooltäishäälik j) ja kõiki vokaale hääldatakse nasaalselt. Lisu keele konsonante on väga keeruline hääldada inimesel, kes ei räägi seda emakeelena. Kaashäälikud on eesti keelega võrreldes väga erinevad, näiteks konsonanti v hääldatakse nagu ha, d nagu da.

Vokaalid

/i/ /e/ /ɛ/ /y/ /ø/ /ɯ/ /ə/ /ɑ/ /u/ /ʊ/

Konsonandid

	labiaalsed e huulhäälikud	alveolaarid e hambasombuhäälikud	afrikaadid	palataliseeritud	velaarid e pehmesuulaehäälikud	kõrihäälikud
nasaalid e ninahäälikud	m	n		ɲ	ŋ	h̃
tenuiisid	p	t	ts	tɕ	k
aspirandid	pʰ	tʰ	tsʰ	tɕʰ	kʰ
helilised	b	d	dz	dʑ	g
helita	f		s	ɕ	x
helilised hõõrdhäälikud	v~w	l	z	j	ɣ

Grammatika

Sõnajärg lisu keeles on SOV (subjekt-objekt-verb).

Afiksid

Ainsus ja mitmus

Mitmuses lisatakse nimisõnadele järelliide -tu või -fu. Järelliidet -tu kasutatakse loomade ja eluta objektide puhul, inimeste tähistamiseks lisatakse -bu.

Numbritegi puhul saab nimisõna järelliite, mis oleneb nimisõnast. Suurte loomade puhul lisatakse sufiks -kha, väikeste loomade puhul -ma. Inimeste puhul lisatakse järelliide -yo, riideesemete tähistamiseks kasutatakse liidet -khew, pulkade, pastakate, vihmavarjude korral lisatakse järelliide -ka, suurte puude puhul järelliide -zi (ehituspuidu puhul aga -thu), põõsastele, maitseainetele lisatakse järelliide -po.

kümme hobust − amu tsikha (amu 'hobune', tsi '10', kha järelliide)

viis koera − ana ngaw ma

üks mees − choza tsiyo

kümme pluusi − bey chi tsikhew

üks pastakas − bo ka thi ka

Ainsus	Mitmus	Tähendus
mugu	mugutu	elevant
zamuza	zamuzabu	tüdruk
hi	hitu	maja

Sugude eristamine ja austusliited

Meessoost sõnadele lisatakse -yiphew, naissoost sõnadele -yima. Pha- ja ma-järelliidet kasutatakse ka teiste liikide soo eristamiseks, nt anyapa 'isane kass', anyama 'emane kass'.

Austuse näitamiseks kasutatakse liiteid -pha ja -ma. Näiteks chamupha 'vana mees', chomuma 'vana naine'.

Tihti kasutatakse liite -yiphew asemel liidet -pha või -pa ning -yima asemel liidet -ma, sest neid on lihtsam hääldada.

Keelenäited

Numbrid 1–10

Arvsõnad

• 1 – hti
• 2 – nyi
• 3 – sa
• 4 – li
• 5 – ngwa
• 6 – hchaw
• 7 – shi
• 8 – h’i
• 9 – ku
• 10 – htsi

Fraasid

Ma söön. – Ngaw za nya ngo.

Kui sa loed, siis saad sa teada. – Nu so ngo bay nu gu su lee du ngo.