Lisu keel

Allikas: Vikipeedia
lisu keel (hääldatakse: [lìsʰú bàðà zəɡá])
Kõneldakse Hiinas, Indias, Myanmaris, Tais
Kokku kõnelejaid 942 700
Keelesugulus Ida- ja Lõuna-Aasia keeled
Sino-Tiibeti
Tiibeti-Birma
Ngwi-Birma
Ngwi
Kesk
lisu keel

Lisu on Tiibeti-Birma toonikeel, mida räägitakse Hiinas Yunnani provintsis, Salweeni ja Mekongi jõe ülemjooksul, Sichuani provintsis ja Liangshani provintsi edelaosas. Teised riigid, kus kõneldakse Lisu keeles on India, Myanmar ja Tai.

Ortograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fraseri tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisu keel on kasutanud mitut erinevat tähestikku. Praegu kasutatakse Fraseri tähestikku ning ladina tähestikku. Fraseri tähestikus on 10 vokaali ja 30 konsonanti. Fraseri tähestik loodi 1915. aastal Sara Ba Thaw poolt ning seda täiendas misjonär James O. Fraser.

Pildiallkiri Fraseri tähestik

Lisu silpkiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisu keelel on ka olemas silpkiri. Lisu silpkirja koostas aastatel 1924–1930 talupoeg Nuga-ze-bo Hiina, Dongba ja Geba tähestikust. Lisu silpkirjal on 1250 glüüfi ja 880 kirjatähte.

Lisu käsikiri

Dialektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisu keelel on 3 dialekti. Põhja, kesk ja lõuna dialekt. Kõige levinum dialekt on põhja dialekt. Dialektide kohaselt võib moodustada häälikut y kas eksolabiaalselt (torus huultega), endolabiaalselt (esileulatuvate huultega) või moodustada häälik suu keskel (nagu foneem ʉ).[1]

Fonoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisu keel on toonikeel. On 6 tooni: kõrge, keskmine kriiksuv, keskmine, madal, tõusev, madal järsk toon. Kindel helikõrgus eristab ütluseid ja sõnade tähendusi. Kuigi sõna kirjapilt on sama, erinevad rõhutamised ja hääletoonid muudavad sõna tähendust. Tooni kasutamine ja rõhutamine sõltub silbist, kas see on heliline, helita või rõhutatud. Ühel sõnal võib olla mitu erinevat tähendust. Vähestel sõnadel Lisu keeles on ainult üks tähendus, seega õiged rõhud mängivad väga suurt tähtsust.[2]

Hi-maja, Hi-seisma, Hi-looma sünd [1]

Häälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

UCB Lisu

Lisu keeles on 10 täishäälikut ehk vokaali ning 30 kaashäälikut ehk konsonanti. Lisu keeles puuduvad pooltäishäälikud (eesti keeles on pooltäishäälik j) ja kõiki vokaale hääldatakse nasaalselt. Lisu keele konsonante väga keeruline hääldada inimesel, kes ei räägi keelt oma emakeelena. Kaashäälikud on eesti keelega võrreldes väga erinevad. Konsonanti V hääldatakse HA, D nagu DA.[1]

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

/i/ /e/ /ɛ/ /y/ /ø/ /ɯ/ /ə/ /ɑ/ /u/ /ʊ/

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

labiaalsed e huulhäälikud alveolaarid e hambasombuhäälikud afrikaadid palataliseritud velaarid e pehmesuulaehäälikud kõrihäälikud
nasaalid e ninahäälikud m n ɲ ŋ
tenuiisid p t ts k
aspirandid tsʰ tɕʰ
helilised b d dz g
helita f s ɕ x
helilised hõõrdhäälikud v~w l z j ɣ

Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnajärg Lisu keeles on SOV (subjekt objekt verb).

Afiksid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainsus ja mitmus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnadele mitmuses lisatakse järelliide „tu“ või „fu“. „Tu“ järelliidet kasutatakse loomade ja eluta objektide puhul. Kui sõna tähistab inimest lisatakse liide „bu“.

Kasutades numbreid mitmuses lisatakse nimisõnale järelliide. Sufiks oleneb nimisõnast. Suurte loomade puhul lisatakse Sufiks "kha"; väikeste loomade puhul lisatakse järelliide "ma"; inimeste puhul lisatakse järelliide "yo"; riideesemete puhul lisatakse järelliide "khew"; pulkade, pastakate, vihmavarjude korral lisatakse järelliide "ka"; suurte puude puhul järelliide "zi" aga kui on ehituspuit siis järelliide "thu"; põõsastele, maitseainetele lisatakse järelliide "po".

kümme hobust- amu tsikha (amu- hobune, tsi-10, kha-järelliide)

viis koera- ana ngaw ma

üks mees- choza tsiyo

kümme pluusi- bey chi tsikhew

üks pastakas- bo ka thi ka

Ainsus Mitmus

mugu -> mugutu -> elevant


zamuza -> zamuzabu -> tüdruk


hi -> hitu -> maja [1]

Soo eristamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sooliselt eristatakse sõnu lisades „yiphew“ meessoost sõnadele ja „yima“ naissoost sõnadele.

„Pha“ ja „ma“ kasutatakse inimeste kohta austusest nende vastu. Vana mees- chamupha, vana naine- chomuma. "Pha" ja "ma" järelliidet kasutatakse ka teiste liikide soo eristamiseks

isane kass- anyapa

emane kass- anyama

Tihti kasutatakse liite "yiphew" asemel liidet "pha" või "pa" ning "yima" asemel liidet "ma" sellepärast, et oleks sõna lihtsam hääldada.[1]

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Numbrid 1–10[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad[3]

  • 1 – hti
  • 2 – nyi
  • 3 – sa
  • 4 – li
  • 5 – ngwa
  • 6 – hchaw
  • 7 – shi
  • 8 – h’i
  • 9 – ku
  • 10 – htsi

Fraasid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ma söön. – Ngaw za nya ngo.

Kui sa loed, siis saad sa teada. – Nu so ngo bay nu gu su lee du ngo.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]