Liputamine

Allikas: Vikipeedia

Liputamine on seksuaalse erutuse ja/või rahulduse saamine oma suguelundite ootamatust ja soovimatust näitamisest võõrastele inimestele. Mõiste on kasutatusel eelkõige meeste ("liputajate") puhul.

Liputaja taotleb oma ohvri ehmatust, see nüanss on talle väga tähtis. Seetõttu valitakse ohvriteks sageli lapsi, kelle puhul on ehmumise reaktsioon kindlam. Samuti on laps ohutum.[1]

Liputajad armastavad parke, naiste- ja lastehaiglate akendealuseid, lasteväljakuid, mõned liputajad on ehmatanud inimesi ühistranspordis.

Ekshibitsionismiga tegelevad sageli eriti degenereerunud, psühhopaadid, alkohoolikud, epileptikud, seniil-dementsed.[2]

Ekshibitsionismi on teadusajakirjas teadaolevalt esimest korda kirjeldatud 1877. aastal Prantsuse psühhiaater Charles Lasègue (1809–1883).[3][4]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE: MAGNET - Liputajad jahivad naisi ja lapsi. (Vaadatud 15.08.2013.)
  2. Gerhard Rooks. Kohtuarstiteadus. Tartu, 1938, lk. 303.
  3. Lasègue C. Les Exhibitionistes. L'Union Médicale (Paris), series 3, vol. 23; 1877. Lk 709–714.
  4. Aggrawal, Anil (2009). Forensic and Medico-legal Aspects of Sexual Crimes and Unusual Sexual Practices. Boca Raton: CRC Press. ISBN 1-4200-4308-0