Lipoehape

Allikas: Vikipeedia
Lipoehappe molekul
Lipoehappe molekul

Lipoehape ehk N-vitamiin ehk alfa-lipoehape (keemiline valem C8H14O2S2) on vesilahustuv keemiline ühend. Looduslikult esinev vorm on R-lipoaat.

Nomenklatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Farmakoterapeutiline rühm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • α-Lipoic acid (alpha lipoic acid), thioctic acid, 6,8-Dithiooctanoic acid jt.

Vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lipoehappe bioaktiivsed vormid on:

  • lipoehape
  • dehüdrolipoehape (DHLA)
  • lipoeamiid- lipoehappe kofaktorina töötav vorm.

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toitained: lipoehapet leidub valdavas enamikus toitainetes, kuid külluslikud allikad on pärm, liha, neerud, süda, maks, piim, taimsed produktid.

Saamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toiduainetega seedekulglasse sattuv lipoehape imendub peensoolest. Imendunud lipoaat transporditakse koerakkudesse, kus ta NADPH või NAH- dihüdrolipoamiidi dehüdrogenaasi toimel redutseeritakse DHLA-ks.

Biofunktsioonid[2][muuda | redigeeri lähteteksti]

Lipoaati vajavad lipoamiidina kesksete redoksprotsesside ensüümid:

  • PyrDH (püruvaadi dehüdrogenaasne kompleks)- süsivesikute katabolism
  • AKGDH (alfa ketoglutaraadi dehüdrogenaasne kompleks)- süsivesikute, lipiidide, aminohapet kaabolism
  • HAAKDH (hargnenud ahelaga alfa ketohapete dehüdrogenaasne kompleks)- hargnenud ahelaga aminohapete katabolism
  • vajatakse ka glükoosi sisestumiseks lihasrakkudesse.

Lipoaadi ja DHLA tase on kudedes ja kehavedelikes väga madal. Seega avaldub nende antioksüdantsus vaid metaboolselt, st DHLA regenereerib DHLA-dehüdrogenaasi toimel askorbaadi, ubikinooni ja GSH. Seetõttu aitab lipoehape vältida E-vitamiini ja C-vitamiini defitsiiti.

Lipoaat ja DHLA on ka mitmete transkriptsioonifaktorite funktsionaalsuse redoksmodulaatorid.

Defitsiit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema defitsiidi korral on häiritud organismi kõik kataboolsed protsessid.

Manustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adekvaatsed andmed tema ööpäevase vajaduse kohta puuduvad.

α-lipoehappe oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne diabeedi, lihaskrampide, isheemia jt haiguste puhul.

Teda peaks manustama koos C-vitamiini ja E-vitamiini, riboflaviiniga, pantoteenhappe ja niatsiiniga.

Kuigi ohutu totaalkoguse ülempiir pole adekvaatselt hinnatav, on teada et ta ei tekita probleeme ka üsna suurtes annustes.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Veebiversioon (vaadatud 22.08.2013)
  2. "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" , Mihkel Zilmer, Ello Karelson,Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 169, Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1
  3. V. Bocci, Oxygen-Ozone Therapy: A Critical Evaluation,Kluwer academic Publishers, lk 93, 2002, ISBN 1-4020-0588-1, Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  4. S. C. Rastogi,"Biochemistry 3E", TATA McGraw-Hill, lk 175, 2010, ISBN 978-0-07-068175-0 Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Alpha Lipoic Acid (ALA) Ülevaade. Defitsiit. Toiduainete allikatest. Toimemehhanism ja peamised kasutusalad. Doosid. Võimalikke kõrvaltoimeid. Tegelikkus vs väljamõeldis. (ingliskeelne)