Lindiskandaal

Allikas: Vikipeedia

Lindiskandaal oli 1995. aastal toimunud poliitiline skandaal. Tollast siseministrit Edgar Savisaart süüdistati enda ja teiste poliitikute vaheliste kõneluste ebaseaduslikus lindistamises. Lindiskandaali tagajärjel astus Tiit Vähi teine valitsus tagasi ja Keskerakonna asemel sai valitsusse Reformierakond.

Ka hiljem on sarnast tegevust lindiskandaalideks kutsutud. Näiteks lindistas 2006. aastal Tallinna linnavolikogu keskfraktsiooni liige Tõnis Bittman enda ja respublikaan Oleg Rebase kohtumist. Ent see vahejuhtum oli pigem naljakas kui võimalus valitsuste vahetamiseks.

1995. aasta lindiskandaal[muuda | muuda lähteteksti]

1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis lindiskandaal. Mõnedel andmetel läks skandaaliks alles 7. oktoobril. Savisaart süüdistati vestluste lindistamises peaminister Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega ja kaitsepolitsei leidis eradetektiivibüroo SIA kontori läbiotsimisel lindid.

6. oktoobril 1995 tegi president Lennart Meri poliitilise avalduse, milles lubas seista lindiskandaaliga seotu avalikkuse ette toomise eest ja nimetas lindiskandaali demokraatliku riigi kriisiks. 8. oktoobril 1995 nõudis Koonderakond siseminister Edgar Savisaare tagasiastumist.

8. oktoobril teatas peaminister Tiit Vähi, et andis Savisaarele loa lindistada nende omavahelisi vestlusi. Vähi kinnitusel ei olnud nende kohtumistel Savisaarega kunagi diktofoni laual.

Kui lindiskandaal algas, oli peaminister Tiit Vähi parasjagu Inglismaal inglise keelt õppimas. Siseminister Savisaar käis Londonis ja kohtus Vähiga. Vähi kõigepealt eitas kohtumist: "London on suur linn, olen kohanud siin mitmeid eestlasi." Kui ta kokkusaamise siiski üles tunnistas, järgnes seletus, et Vähi ja Savisaar rääkisid põhiliselt ilmast. Pikemast selgitusest Vähi keeldus, vastates, et on hõivatud inglise keele õppimisega ning ei taha koduteemadel pikemalt peatuda.

Alguses leidis Vähi, et siseminister on käitunud otsustavalt ning valitsusliiduga ei ole mingeid probleeme. Vähi püüdis alguses nii Savisaart kui ka ennast õigustada. Resoluutsemad sammud tulid alles siis, kui midagi muud enam üle ei jäänud.

9. oktoobril 1995 teatas Kaitsepolitsei, et poliitikute omavahelisi vestlusi on lindistatud aasta algusest saadik ja kõigi vestluste üheks osapooleks on olnud Edgar Savisaar. 10. oktoobril 1995 teatas siseminister Edgar Savisaare nõunik Vilja Laanaru (hilisem E. Savisaare abikaasa Vilja Savisaar), et tema lindistaski salaja skandaali põhjustanud kõnelused poliitikute vahel. Sama päeva õhtul selgus, et Eesti poliitikute omavahelisi kõnelusi on lindistatud juba vähemalt 1995. aasta algusest. Poliitikuid oli salaja jälgitud ja pealt kuulatud ka ühes valitsuse residentsis. Reformierakondlasi Siim Kallast ja Heiki Kranichit jälgiti ja lindistati nende kohtumisel siseminister Edgar Savisaare ja Andra Veidemanniga valitsuse Näituse tänava residentsis.

Siim Kallasele näidati kaitsepolitseis üht sellist salaja salvestatud videot. Indrek Kanniku vestlusi Edgar Savisaarega lindistati juba sama aasta jaanuaris ja veebruaris. Kannik oli siis riigikogu liige, Savisaar parlamendi aseesimees. Kõnelused toimusid ühes Tallinna restoranis ning vesteldi peamiselt üldpoliitilistel teemadel. Kanniku kinnitusel ei hoiatanud Savisaar teda, et vestlused salvestatakse. "Kordagi ei olnud nende jutuajamiste juures Vilja Laanaru," kinnitas Kannik 10. oktoobril, misjärel 11. oktoobril vabastas president Lennart Meri siseminister Edgar Savisaare ametist. Savisaar lahkus veel samal päeval ka Keskerakonna esimehe kohalt. 12. oktoober 1995 astus valitsus lindiskandaali mõjul tagasi ja koalitsioon lagunes.

1995. aasta oktoobris moodustati ka VIII Riigikogu esimene uurimiskomisjon. See oli mõeldud selleks, et jälgida eraturvafirma SIA-ga seonduvat. Komisjon loodi, et takistada uurimise poliitilist mõjutamist. Sinna komisjoni kuulus kümme parlamendiliiget.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]