Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Liivimaa Ühiskasulik Ökonoomiline Selts)

Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsieteet asutati Riias 1792. aastal. Selle aluskapitaliks oli Riia suurkaupmehe ja Liivimaa Riia kreisi mõisaomaniku Peter Heinrich Blanckenhageni (1723–1794) annetatud 40 000 albertustaalrit. Algatajad komplekteerisid sotsieteedi uuendusmeelsematest mõisnikest ja see koosnes alati 13 tegevliikmest, kes pidid kuuluma Liivimaa pärusaadlisse ja olid enamikus põllumajanduspraktikud või tegevad Liivimaa rüütelkondlikus omavalitsuses. 1813. aastal viidi sotsieteet üle Tartusse. Sotsieteedi maja asus Tartus Lossi tänav 3.[1][2]

Sotsieteedi algatusel rajati Pihkva–Riia raudtee, Pihkva-Tartu-Valka-Valmiera suunaline Tartu-Riia raudteeliiniharu, uuriti Baltimaade veeteede arendamise võimalust, 1874…1881 toimus sotsieteedi organiseerimisel Liivimaa üldloodimine ning selle andmete alusel tekkis võimaldus paremini läbi viia maaparandustöid, loodi meteoroloogiliste vaatluspunktide võrgu loomine Liivimaal. Sotsieteet osales 1834–1839 ka Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi asutamisel. Krahv Friedrich Bergi eestvõttel asutati 1899 sotsieteedi erialafiliaalina Balti Seemnekasvatajate Ühing[3]. Võib öelda, et praktiliselt juhtis see organisatsioon LõunaEesti mõisate põllumajanduse arengut kuni 1918. aastani[4].

Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsieteet lõpetas tegevuse pärast baltisakslaste ümberasumist ja suleti 30. oktoobril 1940. aastal ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 9. oktoobri 1940 otsusega.

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Alates Kuni President[5][6][7]
10.01.1796
12.09.1796
vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (1727−1796)
06.11.1796
05.01.1809
Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809)
26.06.1809
1828
Reinhold Wilhelm von Liphart (1750−1829)
22.01.1829
20.07.1835
Konrad Siegmund von Brasch (1779−1835)
28.09.1835
21.01.1846
vabahärra Karl Axel Christer von Bruiningk (1782−1848)
21.01.1846
19.09.1846
Alexander von Oettingen (1798−1846)
13.01.1847
15.01.1862
Carl Eduard von Liphart (1808−1891)
15.01.1862
31.08.1882
Alexander Theodor von Middendorff (1815−1894)
31.08.1882
20.01.1900
Eduard Reinhold von Oettingen (1829−1919)
20.01.1900
16.06.1902
Friedrich Maximilian (Max) von Sivers (1857−1919)
16.06.1902
21.01.1903
Alexander Arved Georg von Oettingen (1857−1943)
21.01.1903
24.01.1906
parun Adolf (Alf) Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (1851−1925)
21.03.1906
1927
Erich August Arthur von Oettingen (1862−1928)
1927
1931
Rudolf (Rolf) von Anrep (1865−1945)
1931
1939
Alexander Georg Richard von Oettingen (1869−?)
1939
1939
Arthur Max von zur Mühlen (1885−?)
Varahoidjad
Alalised sekretärid

Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond

Sotsieteedi liikmeskond jagunes kolme kategooriasse. Kõige olulisema grupi moodustasid tegevliikmed (ordentliche Mitglieder). Aastatel 1792−1918 võeti neid vastu kokku 115, kellest 24 valiti sotsieteedi Riia perioodil (1792−1813) ja ülejäänud Tartu perioodil (a-st 1813). . Seltsi asutaja Peter Heinrich Blanckenhagen nägi ette, et sotsieteedi liikmeskonna moodustab Liivimaa aadel, mille all ta pidas silmas rüütelkonda immatrikuleeritud aadlit. Sellest reeglist peeti ühe erandiga ka kinni, ainult 1862. aastal liikmeks valitud Wassili von Zuckerbecker (1807−1869) ei olnud immatrikuleeritud aadlik.. Liikmete hulka kuulus alati ka mõni Blanckenhageni suguvõsa liige. Blanckenhageni soovi kohaselt pidi sotsieteeti kuuluma korraga 13 liiget, kelle hulgast valiti president, viitsepresident ja varahoidja; alaline sekretär ei pidanud kuuluma rüütelkonda ega olema sotsieteedi tegevliige ega immatrikuleeritud aadlik. Tegevliikmed valiti koopteerimise teel. Tegevliikmed said seltsi liikmeteks koopteerimise teel. Nad maksid liikmemaksu, mis tuli õiendada poolaasta jooksul ja mille suurus ei olnud põhikirjas kindlaks määratud. Kõige arvukamalt oli sotsieteedis auliikmeid (Ehrenmitglieder), keda oli täisliikmetest ligi kolm korda enam: aastatel 1796−1915 valiti neid kokku 316. Omaette kategooria moodustasid veel korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed (correspondirenden Mitglieder), keda oli väga vähe.[10]

Sotsieteedi mõjukamad osalejad olid Raadi ja paljude teiste mõisate omanik Liivimaa maanõunik Reinhold Wilhelm von Liphart (1807–1828); Vorbuse, Palupera ja Hellenurme mõisa omanik Liivimaa maanõunik parun Karl Axel Christer von Bruiningk (1835–1846), kes oli ka Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi asutaja ja esimees (1844–1848); Maramaa mõisaomanik dr Karl Eduard von Liphart (1847–1862); Hellenurme ja Pööravere mõisa omanik ja loodusteadlane akadeemik Alexander von Middendorff (1862–1882), kes andis karjakasvatuse edendamisega uue suuna Liivimaa põllumajandusele ja pani aluse tõukarjaaretusele ja laialdasele näitusetegevusele, ning Kuremaa mõisa omanikud Liivimaa maanõunikud Eduard von Oettingen (1882–1900) ja Erich von Oettingen (1906–1927), kes eesrindlike põllumeestena seisid paljude praktiliste uuenduste eesotsas Liivimaa kubermangus.

Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed 1792−1918[muuda | muuda lähteteksti]

Riia periood 1792−1813[muuda | muuda lähteteksti]

Jrk. Daatum Nimi Mõis Märkused
1 1792 Vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (1727–1796) Ranka (Ramkau) Liivimaa sotsieteedi president (1796)
2 1792 Christoph Adam von Richter (1751–1815) Sidgunda (Siggund)
3 1792 Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745–1800) Ungurmuiža (Orellen) Auliige a-st 1797
4 1792 Friedrich Wilhelm von Taube (1744–1807) Mālpils (Schloß Lemburg) Liivimaa sotsieteedi viitsepresident (1796−1807) ja varahoidja (1796−1806)
5 1792 Reinhold Wilhelm von Liphart (1750–1829) Raadi (Ratshof) Liivimaa sotsieteedi president (1809−1828)
6 1792 Friedrich Reinhold von Berg (1736–1809) Ropaži (Schloß Rodenpois) Liivimaa sotsieteedi president (1796−1809)
7 1792 Karl Johann von Zimmermann (1743−?) Ulbroka (Stubbensee)
8 1792 Paul Reinhold Edler von Rennenkampff (1752–1824) Jaunkalsnava (Neu-Calzenau)
9 1792 Krahv Ludwig August Mellin (1754–1835) Bīriņi (Koltzen)
10 1792 Friedrich Wilhelm von Sivers ( 1748–1823) Rencēni (Ranzen)
11 1792 Ernst Heinrich Anhorn von Hartwiss ( 1750–1833)
12 1792 Carl Otto von Löwenstern (1755–1833) Volmari (Wolmarshof)
13 1792 Georg Friedrich von Jarmerstedt (1733–1794) Mēdzūla (Meselau)
14 1796 Wilhelm von Blanckenhagen (1761–1840) Allaži (Allasch) Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1807−1818); Peter Heinrich Blanckenhageni poeg
15 1796 August Friedrich von Sivers (1766–1823) Õisu (Euseküll)
16 1797 Karl Otto von Transehe (1761–1837) Dzelzava (Selsau)
17 1797 Vabahärra Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg (1752–1832)
18 1800 Andreas Georg von Bayer (1738–1811) Stukmaņi (Stockmannshof)
19 1800 Vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1756–1817) Vana-Laitsna (Alt-Laitzen)
20 1807 Burchard Christoph von Vietinghoff (1767–1828) Aluliina (Schloß Marienburg)
21 1808 Otto Johann Magnus von Richter (1755–1826) Vastse-Kuuste (Alt-Kusthof) Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1818−1826)
22 1809 Krahv Georg Heinrich Ludwig von Mengden (1765–1812) Kauguri (Kaugershof)
23 1811 Heinrich August von Bock (1771–1863) Loodi (Kersel)
24[11] 1813 Peter Reinhold von Sivers (1760–1835) Heimtali (Heimthal)[12]

Auliikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Auliikmed (Ehrenmitglieder) moodustasid kõige suurema osa liikmeskonnast. Aastatel 1796−1915 valiti kokku 316 isikut. Märkimisväärse osa neist olid tulevased või endised tegevliikmed. Erinevalt tegevliikmetest ei pidanud auliikmed kuuluma Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Seetõttu oli selle grupi koosseis tunduvalt mitmekesisem: auliikmeteks said teiste rüütelkondade esindajad, teadlased (kohalikud ja välismaalased), literaadid, raeliikmed, vaimulikud jt. Põhikirjas oli sätestatud, et auliikmeteks valiti alati Liivimaa kindralkuberner ja Liivimaa tsiviilkuberner.

Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmeid (correspondirenden Mitglieder) oli kõige vähem. Kokku valiti neid saja aasta jooksul vaid 13. Nende valimine ei olnud järjepidev. Ligi pooled korrespondentliikmed olid vaimulikud, ülejäänud mõisnikud. Kõige tuntum neist oli teenekas põllumees Sangaste mõisnik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg (1845−1938), keda kunagi sotsieteedi täisliikmeks ei valitudki.

Tütarseltsid[13][muuda | muuda lähteteksti]

Väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

  • Abhandlungen der liefländischen gemeinnützigen ökonomischen Societät (1802–1808)
  • Oekonomisches Repertorium für Liefland (1808–1811)
  • Neueres ökonomisches Repertorium für Livland (1812–1825)
  • Livländische Jahrbücher der Landwirtschaft (1825–1837, alates 1837. a-st lisati Neue Reihenfolge, kuni 1863)
  • Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbefleiß und Handel (1864–1915), mille lisana ilmusid “Bericht über die Verhandlungen” (1898–1917), “Труды Имп. Лифляндского Общеполезного Экономического Общества” (1913–1917) ja ka aastatel 1869–1889 kord kuus J. V. Jannseni toimetamisel, ka ajaleht Eesti Põllomees kõige eesti põllomeestele.
  • Maakultuuribüroo: “Mitteilungen des Liv-Estländischen Bureau für Landeskultur”
  • Balti Seemnekasvatajate Ühingu: “Mitteilungen und Publikationen” (1899–1913)
  • Balti Sooparanduse Seltsi: “Mitteilungen des Baltischen Moorvereins” (1911–1918) ja 1912. aastast “Ежегодник Балтийского Общества для Поощрения Культуры Болот”

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lepajõe, J. Sada aastat Tartu Põllumajanduskatsejaama asutamisest [1].
  2. Sotsieteedi maja hävis sõjas ja praegu on selle kohale ehitatud TÜ filosoofiateaduskonna uus õppehoone.
  3. Karl Annuk. Taimekasvatuslikust katsetegevusest Eestimaal ja Põhja-Liivimaal XIX sajandil ja XX sajandi kahel esimesel aastakümnel, Agraarteadus, 11 (3), lk 6
  4. Rein Lillak, LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSLIKU HARIDUS- JA TEADUSTÖÖ ARENGUST KUNI 1940. AASTANI
  5. EAA, f. 1185, n. 1, s. 12, L 12.
  6. EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204.
  7. 7,0 7,1 Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
  8. EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 16.
  9. EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 17.
  10. Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 68-70, 71, 76.
  11. Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 83-92.
  12. EAA, f. 1185, n. 1, s. 1231, L 1–6.
  13. Rosenberg, Tiit. Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013.
  14. Seltsi tegevusest võisid osa võtta ka mitteaadlikud, sealhulgas ka eestlased, lätlased. Sellest ühingust pidi saama katusorganisatsioon Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa põllumeeste ühendamisel
  15. Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 47
  16. Liivimaa Naistöö Edendamise Selts. EAA, f. 1578. Fondi kirjeldus.
  17. 17,0 17,1 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 44
  18. 18,0 18,1 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 41
  19. 19,0 19,1 19,2 19,3 19,4 19,5 19,6 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 59
  20. Engelhardt, H. D., Neuschäffer, H. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792...1939). Ein Beitrag zur Agrargeschichte des Ostseeraums (Quellen und Studien zur Balt. Geschichte, Bd. 5). Köln wien, Böhlau 1983, 215 S.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Engelhardt, Hans Dieter von; Neuschäffer, Hubertus. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939). Köln, Wien: Böhlau, 1983.
  • Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 200. Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi konverentsi materjale. 25. september 1992 Tartus. Toim. Sirje Kivimäe. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994.
  • Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013. Lk 67-92 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]