Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet
Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet (saksa keeles Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät, vene keeles Лифляндское общеполезное экономическое общество), aastatel 1855–1917 Keiserlik Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet oli Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis aastail 1792–1940 tegutsenud selts, Baltimaade vanim teadusselts.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Sotsieteet asutati Riias 1792. aastal. Selle aluskapitaliks oli Riia suurkaupmehe ja Liivimaa Riia kreisi mõisaomaniku Peter Heinrich Blanckenhageni (1723–1794) annetatud 40 000 albertustaalrit. Algatajad komplekteerisid sotsieteedi uuendusmeelsematest mõisnikest ja see koosnes alati 13 tegevliikmest, kes pidid kuuluma Liivimaa pärusaadlisse ja olid enamikus põllumajanduspraktikud või tegevad Liivimaa rüütelkondlikus omavalitsuses. 1813. aastal viidi sotsieteet üle Tartusse. Sotsieteedi maja asus Tartus Lossi tänav 3.[1][2]
Sotsieteedi algatusel rajati Pihkva–Riia raudtee, Pihkva-Tartu-Valka-Valmiera suunaline Tartu-Riia raudteeliiniharu, uuriti Baltimaade veeteede arendamise võimalust, 1874…1881 toimus sotsieteedi organiseerimisel Liivimaa üldloodimine ning selle andmete alusel tekkis võimaldus paremini läbi viia maaparandustöid, loodi meteoroloogiliste vaatluspunktide võrgu loomine Liivimaal. Sotsieteet osales 1834–1839 ka Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi asutamisel. Krahv Friedrich Bergi eestvõttel asutati 1899 sotsieteedi erialafiliaalina Balti Seemnekasvatajate Ühing[3]. Võib öelda, et praktiliselt juhtis see organisatsioon LõunaEesti mõisate põllumajanduse arengut kuni 1918. aastani[4].
Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Sotsieteet lõpetas tegevuse pärast baltisakslaste ümberasumist ja suleti 30. oktoobril 1940. aastal ENSV Rahvakomissaride Nõukogu 9. oktoobri 1940 otsusega.
Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]
Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]
| Alates | Kuni | President[5][6][7] |
|---|---|---|
10.01.1796
|
12.09.1796
|
vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (1727−1796) |
06.11.1796
|
05.01.1809
|
Friedrich Reinhold von Berg (1736−1809) |
26.06.1809
|
1828
|
Reinhold Wilhelm von Liphart (1750−1829) |
22.01.1829
|
20.07.1835
|
Konrad Siegmund von Brasch (1779−1835) |
28.09.1835
|
21.01.1846
|
vabahärra Karl Axel Christer von Bruiningk (1782−1848) |
21.01.1846
|
19.09.1846
|
Alexander von Oettingen (1798−1846) |
13.01.1847
|
15.01.1862
|
Carl Eduard von Liphart (1808−1891) |
15.01.1862
|
31.08.1882
|
Alexander Theodor von Middendorff (1815−1894) |
31.08.1882
|
20.01.1900
|
Eduard Reinhold von Oettingen (1829−1919) |
20.01.1900
|
16.06.1902
|
Friedrich Maximilian (Max) von Sivers (1857−1919) |
16.06.1902
|
21.01.1903
|
Alexander Arved Georg von Oettingen (1857−1943) |
21.01.1903
|
24.01.1906
|
parun Adolf (Alf) Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (1851−1925) |
21.03.1906
|
1927
|
Erich August Arthur von Oettingen (1862−1928) |
1927
|
1931
|
Rudolf (Rolf) von Anrep (1865−1945) |
1931
|
1939
|
Alexander Georg Richard von Oettingen (1869−?) |
1939
|
1939
|
Arthur Max von zur Mühlen (1885−?) |
- Varahoidjad
- 1796−1806 Friedrich Wilhelm von Taube
- 1807−1818 vabahärra Wilhelm von Blanckenhagen
- 1818−1826 Otto Johann Magnus von Richter
- 1827−1830 vabahärra Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg
- 1831−1845 Georg Friedrich von Samson
- 1846−1867 August Johann (Friedrich) von Sivers
- 1868−1881 Karl Johann von Seidlitz
- 1882−1892 Nikolai von Essen
- 1893−1896 Karl Georg Wilhelm Maria Nikolaus (Nikolai) von Grote
- 1897−1902 parun Viktor August Alexander von Stackelberg
- 1903−1907 Karl Gerhard Hermann von Samson-Himmelstjerna
- A-st 1908 parun Otto Bruno Peter von Stackelberg[8]
- Alalised sekretärid
- 1796−1800 Georg Friedrich Parrot (1767−1852)
- 1801−1811 Wilhelm Christian Friebe (1761−1811)
- 1811−1839 Andreas von Löwis of Menar (1777−1839)
- 1840−1859 Wilhelm Martin Theodor von Hehn (1805−1861)
- 1860−1868 Carl Georg Franz Hehn (1821−1875)
- 1869−1872 Hermann Klaudius von Samson-Himmelstjerna (1826−1908)
- 1873−1876 Bernhard von Bruemmer
- 1876−1927 Wilhelm Gustav von Stryk (1850−1927)
- 1927−1930 Konrad Ernst Georg Sponholz (1863−1930)
- 1930−1939 parun Hans Dieter von Engelhardt (1900−1990)[9][7]
Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmeskond
Sotsieteedi liikmeskond jagunes kolme kategooriasse. Kõige olulisema grupi moodustasid tegevliikmed (ordentliche Mitglieder). Aastatel 1792−1918 võeti neid vastu kokku 115, kellest 24 valiti sotsieteedi Riia perioodil (1792−1813) ja ülejäänud Tartu perioodil (a-st 1813). . Seltsi asutaja Peter Heinrich Blanckenhagen nägi ette, et sotsieteedi liikmeskonna moodustab Liivimaa aadel, mille all ta pidas silmas rüütelkonda immatrikuleeritud aadlit. Sellest reeglist peeti ühe erandiga ka kinni, ainult 1862. aastal liikmeks valitud Wassili von Zuckerbecker (1807−1869) ei olnud immatrikuleeritud aadlik.. Liikmete hulka kuulus alati ka mõni Blanckenhageni suguvõsa liige. Blanckenhageni soovi kohaselt pidi sotsieteeti kuuluma korraga 13 liiget, kelle hulgast valiti president, viitsepresident ja varahoidja; alaline sekretär ei pidanud kuuluma rüütelkonda ega olema sotsieteedi tegevliige ega immatrikuleeritud aadlik. Tegevliikmed valiti koopteerimise teel. Tegevliikmed said seltsi liikmeteks koopteerimise teel. Nad maksid liikmemaksu, mis tuli õiendada poolaasta jooksul ja mille suurus ei olnud põhikirjas kindlaks määratud. Kõige arvukamalt oli sotsieteedis auliikmeid (Ehrenmitglieder), keda oli täisliikmetest ligi kolm korda enam: aastatel 1796−1915 valiti neid kokku 316. Omaette kategooria moodustasid veel korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed (correspondirenden Mitglieder), keda oli väga vähe.[10]
Sotsieteedi mõjukamad osalejad olid Raadi ja paljude teiste mõisate omanik Liivimaa maanõunik Reinhold Wilhelm von Liphart (1807–1828); Vorbuse, Palupera ja Hellenurme mõisa omanik Liivimaa maanõunik parun Karl Axel Christer von Bruiningk (1835–1846), kes oli ka Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi asutaja ja esimees (1844–1848); Maramaa mõisaomanik dr Karl Eduard von Liphart (1847–1862); Hellenurme ja Pööravere mõisa omanik ja loodusteadlane akadeemik Alexander von Middendorff (1862–1882), kes andis karjakasvatuse edendamisega uue suuna Liivimaa põllumajandusele ja pani aluse tõukarjaaretusele ja laialdasele näitusetegevusele, ning Kuremaa mõisa omanikud Liivimaa maanõunikud Eduard von Oettingen (1882–1900) ja Erich von Oettingen (1906–1927), kes eesrindlike põllumeestena seisid paljude praktiliste uuenduste eesotsas Liivimaa kubermangus.
Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed 1792−1918[muuda | muuda lähteteksti]
Riia periood 1792−1813[muuda | muuda lähteteksti]
| Jrk. | Daatum | Nimi | Mõis | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| 1 | 1792 | Vabahärra Leonhard Johann von Budberg-Bönninghausen (1727–1796) | Ranka (Ramkau) | Liivimaa sotsieteedi president (1796) |
| 2 | 1792 | Christoph Adam von Richter (1751–1815) | Sidgunda (Siggund) | |
| 3 | 1792 | Vabahärra Balthasar von Campenhausen (1745–1800) | Ungurmuiža (Orellen) | Auliige a-st 1797 |
| 4 | 1792 | Friedrich Wilhelm von Taube (1744–1807) | Mālpils (Schloß Lemburg) | Liivimaa sotsieteedi viitsepresident (1796−1807) ja varahoidja (1796−1806) |
| 5 | 1792 | Reinhold Wilhelm von Liphart (1750–1829) | Raadi (Ratshof) | Liivimaa sotsieteedi president (1809−1828) |
| 6 | 1792 | Friedrich Reinhold von Berg (1736–1809) | Ropaži (Schloß Rodenpois) | Liivimaa sotsieteedi president (1796−1809) |
| 7 | 1792 | Karl Johann von Zimmermann (1743−?) | Ulbroka (Stubbensee) | |
| 8 | 1792 | Paul Reinhold Edler von Rennenkampff (1752–1824) | Jaunkalsnava (Neu-Calzenau) | |
| 9 | 1792 | Krahv Ludwig August Mellin (1754–1835) | Bīriņi (Koltzen) | |
| 10 | 1792 | Friedrich Wilhelm von Sivers ( 1748–1823) | Rencēni (Ranzen) | |
| 11 | 1792 | Ernst Heinrich Anhorn von Hartwiss ( 1750–1833) | ||
| 12 | 1792 | Carl Otto von Löwenstern (1755–1833) | Volmari (Wolmarshof) | |
| 13 | 1792 | Georg Friedrich von Jarmerstedt (1733–1794) | Mēdzūla (Meselau) | |
| 14 | 1796 | Wilhelm von Blanckenhagen (1761–1840) | Allaži (Allasch) | Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1807−1818); Peter Heinrich Blanckenhageni poeg |
| 15 | 1796 | August Friedrich von Sivers (1766–1823) | Õisu (Euseküll) | |
| 16 | 1797 | Karl Otto von Transehe (1761–1837) | Dzelzava (Selsau) | |
| 17 | 1797 | Vabahärra Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg (1752–1832) | ||
| 18 | 1800 | Andreas Georg von Bayer (1738–1811) | Stukmaņi (Stockmannshof) | |
| 19 | 1800 | Vabahärra Johann Gottlieb von Wolff (1756–1817) | Vana-Laitsna (Alt-Laitzen) | |
| 20 | 1807 | Burchard Christoph von Vietinghoff (1767–1828) | Aluliina (Schloß Marienburg) | |
| 21 | 1808 | Otto Johann Magnus von Richter (1755–1826) | Vastse-Kuuste (Alt-Kusthof) | Liivimaa sotsieteedi varahoidja (1818−1826) |
| 22 | 1809 | Krahv Georg Heinrich Ludwig von Mengden (1765–1812) | Kauguri (Kaugershof) | |
| 23 | 1811 | Heinrich August von Bock (1771–1863) | Loodi (Kersel) | |
| 24[11] | 1813 | Peter Reinhold von Sivers (1760–1835) | Heimtali (Heimthal)[12] |
Auliikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Auliikmed (Ehrenmitglieder) moodustasid kõige suurema osa liikmeskonnast. Aastatel 1796−1915 valiti kokku 316 isikut. Märkimisväärse osa neist olid tulevased või endised tegevliikmed. Erinevalt tegevliikmetest ei pidanud auliikmed kuuluma Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Seetõttu oli selle grupi koosseis tunduvalt mitmekesisem: auliikmeteks said teiste rüütelkondade esindajad, teadlased (kohalikud ja välismaalased), literaadid, raeliikmed, vaimulikud jt. Põhikirjas oli sätestatud, et auliikmeteks valiti alati Liivimaa kindralkuberner ja Liivimaa tsiviilkuberner.
Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Korrespondent- ehk kirjavahetajaliikmeid (correspondirenden Mitglieder) oli kõige vähem. Kokku valiti neid saja aasta jooksul vaid 13. Nende valimine ei olnud järjepidev. Ligi pooled korrespondentliikmed olid vaimulikud, ülejäänud mõisnikud. Kõige tuntum neist oli teenekas põllumees Sangaste mõisnik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg (1845−1938), keda kunagi sotsieteedi täisliikmeks ei valitudki.
Tütarseltsid[13][muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa Lambakasvatajate Selts (1825)
- Liivimaa Vastastikune Rahekindlustusselts (1831)
- Eestimaa Põllumajanduse Selts (1839)
- Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts (1841[14])
- Lõuna-Liivimaa Üldkasulik ja Põllumajanduslik Selts (1849[15])
- Tartu Loodusuurijate Selts (1851)
- Eesti Looduseuurijate Selts (sotsieteedi liikmed olid seltsi auliikmed) (1853)
- Balti Metsameeste Ühing (1861)
- Liivimaa Metsaomanike Selts (1867)
- Balti Karjakasvatajate Liit (1885)
- Liivimaa Naistöö Edendamise Selts (1888)[16]
- Balti piimandusselts, Riias (1891),
- Liivimaa Hobusekasvatuse Edendamise Selts, Riias (1895)
- Tartu Põllumajanduse Katsejaam (1896)
- Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo (1897)
- Balti Seemnekasvatuse Selts (1899)
- Balti Anglerikarja Kasvatajate Ühing (1902)
- Liivimaa Hollandi-Friisikarja Kasvatajate Ühing (1902)
- Balti Sooparanduse Selts (1908)
- Tooma Sookatsejaam (1910)
- Kuressaare Põllumajandusselts[17]
- Pärnu Põllumajandusselts (1845[18])
- Pärnu-Viljandi Põllumajandusselts
- Viljandi Põllumajandusselts (1845[18])
- Võru Põllumajandusselts (1877[17])
- Halliste Põllumajandusselts (1893[19]),
- Vändra Põllumajandusselts (1895),
- Sangaste Põllumajandusselts (1895[19]),
- Helme Põllumajandusselts (1895[19]),
- Kodavere Põllumajandusselts (1896),
- Palamuse Põllumajandusselts (1896[19]),
- Karula Põllumajandusselts (1897[19]),
- Võnnu Põllumajandusselts (1897[19]),
- Räpina Põllumajandusselts (1898),
- Põlva Põllumajandusselts (1898),
- Emujärve Põllumajandusselts (1898[19]),
- Kanepi-Antsla Põllumajandusselts[20].
Väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]
- Abhandlungen der liefländischen gemeinnützigen ökonomischen Societät (1802–1808)
- Oekonomisches Repertorium für Liefland (1808–1811)
- Neueres ökonomisches Repertorium für Livland (1812–1825)
- Livländische Jahrbücher der Landwirtschaft (1825–1837, alates 1837. a-st lisati Neue Reihenfolge, kuni 1863)
- Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbefleiß und Handel (1864–1915), mille lisana ilmusid “Bericht über die Verhandlungen” (1898–1917), “Труды Имп. Лифляндского Общеполезного Экономического Общества” (1913–1917) ja ka aastatel 1869–1889 kord kuus J. V. Jannseni toimetamisel, ka ajaleht Eesti Põllomees kõige eesti põllomeestele.
- Maakultuuribüroo: “Mitteilungen des Liv-Estländischen Bureau für Landeskultur”
- Balti Seemnekasvatajate Ühingu: “Mitteilungen und Publikationen” (1899–1913)
- Balti Sooparanduse Seltsi: “Mitteilungen des Baltischen Moorvereins” (1911–1918) ja 1912. aastast “Ежегодник Балтийского Общества для Поощрения Культуры Болот”
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Saaremaa Põllumajanduslik Selts (asutatud 1818)
- Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts
- Lõuna-Liivimaa Üldkasulik Põllumajandusselts, mis ühendas Lõuna-Liivimaa läti osa Võnnu-Volmari-Valka-Riia kreiside mõisnikke
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lepajõe, J. Sada aastat Tartu Põllumajanduskatsejaama asutamisest [1].
- ↑ Sotsieteedi maja hävis sõjas ja praegu on selle kohale ehitatud TÜ filosoofiateaduskonna uus õppehoone.
- ↑ Karl Annuk. Taimekasvatuslikust katsetegevusest Eestimaal ja Põhja-Liivimaal XIX sajandil ja XX sajandi kahel esimesel aastakümnel, Agraarteadus, 11 (3), lk 6
- ↑ Rein Lillak, LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSLIKU HARIDUS- JA TEADUSTÖÖ ARENGUST KUNI 1940. AASTANI
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12, L 12.
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 1204.
- ↑ 7,0 7,1 Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 16.
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 12,, L 17.
- ↑ Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 68-70, 71, 76.
- ↑ Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013, lk 83-92.
- ↑ EAA, f. 1185, n. 1, s. 1231, L 1–6.
- ↑ Rosenberg, Tiit. Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013.
- ↑ Seltsi tegevusest võisid osa võtta ka mitteaadlikud, sealhulgas ka eestlased, lätlased. Sellest ühingust pidi saama katusorganisatsioon Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa põllumeeste ühendamisel
- ↑ Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 47
- ↑ Liivimaa Naistöö Edendamise Selts. EAA, f. 1578. Fondi kirjeldus.
- ↑ 17,0 17,1 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 44
- ↑ 18,0 18,1 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 41
- ↑ 19,0 19,1 19,2 19,3 19,4 19,5 19,6 Rosenberg, Tiit, Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 59
- ↑ Engelhardt, H. D., Neuschäffer, H. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792...1939). Ein Beitrag zur Agrargeschichte des Ostseeraums (Quellen und Studien zur Balt. Geschichte, Bd. 5). Köln wien, Böhlau 1983, 215 S.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Engelhardt, Hans Dieter von; Neuschäffer, Hubertus. Die Livländische Gemeinnützige und Ökonomische Sozietät (1792–1939). Köln, Wien: Böhlau, 1983.
- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet 200. Akadeemilise Baltisaksa Kultuuri Seltsi konverentsi materjale. 25. september 1992 Tartus. Toim. Sirje Kivimäe. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994.
- Uustalu, Märt. Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi liikmetest 1792-1918. – Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XLI. Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu: 2013. Lk 67-92 [2].
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis