Liivakast

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel kõneleb laste mängupaigast; toaloomade tarviku kohta loe artiklist Liivakast (toaloomapidamine), infotehnoloogilise funktsiooni kohta artiklist Liivakast (infotehnoloogia), Vikipeedia testimislehe kohta Vikipeedia:Liivakast.

Liivakast mänguasjadega.
Lapsed liivakastis mänguasjade abil mängimas.

Liivakast on lastele mõeldud mängupaik: madala piirdega ala, milles on liiv mängimiseks. Liivakastid on populaarsed mänguväljakute osana nii lasteasutustes kui ka avalikel mänguväljakutel, kuid neid rajatakse ka eraldiseisvatena, samuti koduõuedesse. Liivakasti suurus on keskmiselt 1,5 × 1,5 meetrit[1].

Liivakastide populaarsusel on mitu põhjust. Esiteks on nende rajamine suhteliselt odav, selleks on minimaalselt vaja vaid paari lauajuppi servadesse ning liiva. Ehituspoodides müüakse ka valmis liivakaste ja osade komplekte, millest saab liivakaste ehitada. Liiv on mänguvahendina universaalne: märja liiva saab vormida mitmesugustesse kujudesse, sellest saab ehitada isegi losse ja kindlusi. Liivaga mängimisel kasutatakse tihti ämbreid, kühvleid ning liivavorme, mida valmistatakse tavaliselt plastmassist ja müüakse mänguasjapoodides, kuid liivaga saab mängia ka abivahenditeta. Samadel põhjustel mängitakse liivaga sageli ka rannas.

Suuremate majade õues võib liivakast olla üks kohalike elanike suhtluspaiku. Liivakastis mängides tutvuvad omavahel lapsed, neid valvates omakorda nende vanemad või vanavanemad.[2]

Liivakastidel on ka miinuseid. Väikeloomad kalduvad tihti liivakastides oma hädasid rehuldama, kuna liiva on kerge loigule või hunnikule peale kraapida. Kaitseks selle eest on mõnel liivakastil mänguvälisel ajal peale tõmmatav kate. Samuti võib liivas olla teravaid, lastele ohtlikke esemeid, näiteks klaasikilde. Ajapikku muutub liiv räpaseks, seetõttu tuleb seda aeg-ajalt vahetada.

Lastepsühholoogias kasutatakse liivakaste liivakastiteraapias, kus laps ehitab liivakastis nukkude jms mänguasjade abil stseene, mis aitavad tal ennast väljendada.

Kujundlikult kõneldakse liivakastist, kui mingi tegevusala tundub analoogse tegevusala kõrval mõnes teises kontekstis väike, just nagu mängult, näiteks pealkirjas "Eesti väikelaevandus on kui liivakast Soome oma kõrval"[3]. Samuti nimetatakse liivakastiks ala, kus keegi võib vabalt tegutseda, hoolimata tagajärgedest või tõsiseltvõetavusest (pealkirjad "Paltsu liivakast"[4] ja "Parlament pole liivakast"[5]).

Infotehnoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liivakast (infotehnoloogia)

Analoogia põhjal nimetatakse infotehnoloogias liivakastiks rakenduse osa, kus kasutajad saavad rakendust katsetada, nii et nende tegevuse tagajärjed ei mõjuta rakenduse üldist tööd.

Toaloomapidamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liivakast (toaloomapidamine)

Liivakastiks nimetatakse ka liiva või muu sõmera, tihti niiskust imava materjaliga täidetud kasti, milles toas peetav väikeloom käib oma hädasid rahuldamas.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Liivakasti ehitab ise paari tunniga", Meisterdaja.ee
  2. Esme Kassak "Jutud liivakastinurgas" Postimees, 20.09.2008
  3. Küllike Rooväli "Eesti väikelaevandus on kui liivakast Soome oma kõrval" Postimees, 23.02.2007
  4. Sigrid Tappo "Repliik: Paltsu liivakast" Postimees, 06.10.2005
  5. Argo Ideon "Parlament pole liivakast" Postimees, 30.08.2000

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]