Lihula maastikukaitseala

Allikas: Vikipeedia

Lihula maastikukaitseala on kaitseala Pärnumaa maakonnas Lääneranna vallas Seira, Hälvati, Parivere, Sookatse, Oidrema, Tarva, Karinõmme ja Tõitse külas. Kaitseala läbivad või sellel asuvad järgmised veekogud: Rootsi jõgi, Sokukraav, Penijõgi, Riisa oja, Riisa kraav. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Tuhu-Kesu linnuala ja Lihula loodusala koosseisu. Kaitseala pindala on 6653,9 ha.

Lihula maastikukaitseala võeti kaitse alla Lihula soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks aastal 1998. Alal on oluline roll lindude rändepeatuspaigana ja pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest taimeliikidest kasvab Lihula rabas massiliselt porssa.

Kaitseala eesmärgid[muuda | muuda lähteteksti]

Lihula maastikukaitseala eesmärk on:

  1. elupaigatüüpide: rabade, siirdesoode ja õõtsikute, madalsoode, läänetaiga, laialehiste metsade, soostuvate ja lodumetsade, siirdesoo- ja rabametsade, soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute kaitse;
  2. kaitsealuste liikide - välja-loorkull, soo-loorkull, hiireviu, laanepüü, teder, rukkirääk, sookurg, rüüt, väike-koovitaja, öösorr, väike-kirjurähn ja hallõgija - kaitse.

Kaitseala vööndid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lihula piiranguvöönd (6071 ha),
  • Lihula sihtkaitsevöönd (548,6 ha).

Lihula maastikukaitseala keskkonnaregistri kood on KLO1000200.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]