Liht-naistepuna

Allikas: Vikipeedia
Liht-naistepuna
Saint johns wart flowers.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed
Klass: Kaheidulehelised
Selts: Malpiigialaadsed Malpighiales
Sugukond: Naistepunalised Hypericaceae
Perekond: Naistepuna Hypericum
Liik: Liht-naistepuna
Ladinakeelne nimetus
Hypericum perforatum
L.

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum) on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Ingliskeelses maailmas on liht-naistepuna tuntud nime all St John's wort, mille eestikeelne vaste võiks olla 'jaanilill'. Rahvapärane nimetus tuleb sellest, et traditsiooniliselt korjati õitsevat liht-naistepuna jaanipäeval (24. juuni). Rahvasuus on taime nimetatud ka nimedega emasterohi, jaanirohi, jeesuverelill, mariarohi, ninnilill, olangas, punalill, vereselitusrohi, viinalill, viinapuna[1].

Liht-naistepuna on laialdaselt tuntud ravimtaimena, mida kasutatakse depressiooni raviks.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Läbipaistvad näärmetäpid liht-naistepuna lehtedel

Liht-naistepuna vars on 20–90 cm kõrgune. Vars on alusel ümmargune, kõrgemal kahe servikuga (pikikandiga), säsikas. Vars on enamasti alusel lihtne, ülemises osas oksine, paljas. Mitmeaastasel risoomil võib sagedasti olla mitu püstist vart. Lehed vastakud, umbes 12 mm pikad, vastu valgust vaadates näha läbipaistvad näärmetäpid (eeterliku õli näärmed). Õite läbimõõt võib olla kuni 2,5 cm. Õied on viie teravatipulise kuldkollase kroonlehega, kroonlehtede välisserval on selgelt näha hõredad mustad näärmetäpid. Nõelatorkeid meenutavad näärmed on andnud aluse ladinakeelseks liigiepiteediks perforatum. Tupplehti on samuti 5, need on teravatipulised ning enamasti kolme rooga, õitsemise ajal sigimikust umbes 2 korda pikemad[2]. Õies on hulk tolmukaid, mis ühinevad alusel kolmeks kimbuks. Tolmukate keskel on kolme suudmega sigimik.

Noorte lehtede või õiepungade purustamisel või muljumisel eritub punakat mahla, mis värvib sõrmed punakaks või violetseks.[1]

Vili on piklik, munajas või kooniline kupar, milles on suur hulk seemneid. Taime levib puist- ja loomleviga, aga ka sipelgleviga. Seemned on pisikesed, pikliku kujuga ning tiivulised. Seemneid on palju. Sipelgate jaoks on seemnetel söödav lisand.[3]

Õitseb juunist septembrini.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liht-naistepuna kasvab Euroopas, Siberis, Kesk-Aasias.[4] Sissetoodud liigina esineb ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Indias, Uus-Meremaal, Austraalias ning Lõuna-Aafrikas. Eestis on üsna levinud. Armeenias on taime looduslikud kasvukohad Sjunikhi, Vajotsh Dzori, Lori, Aragatsotni, Tavuši ja Gegharkhunikhi maakonnas.[5]

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liht-naistepuna kasvab sageli liivasel või kivisel pinnasel, eelistab valgusküllaseid kohti.[3] Kasvab jäätmaal, söötidel, kuivadel niitudel[6], puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservadel,[7] kuivades võsades, metsaservadel, tarade ääres, kraavikallastel, loodudel[2].

Saadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liht-naistepuna ürt

Lisaks ilusale väljanägemisele on liht-naistepuna hea ravimtaim ning droog.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 .J. Tammeorg, O. Kook, G. Vilbaste "Eesti NSV ravimtaimed" Tallinn, Valgus 1973 lk 146–148
  2. 2,0 2,1 K. Eichwald, L. Laasimer, S. Talts, A. Vaga, E. Varrep, A. Üksip "Taimemääraja" Tallinn, Pedagoogiline kirjandus 1948 lk 232
  3. 3,0 3,1 Aivi Maandi "Poolsada vajalikku värvitaime" Ilo 2007 lk 139–146
  4. Ain Raal "Farmakognoosia" Tartu Ülikooli Kirjastus 2010 lk 178–180
  5. Armine Abrahamyan, ESTIMATIONS IN DISTRIBUTION AND GROWING CHARACTERISTICS OF WILD HYPERICUM PERFORATUM L. (HYPERICACEAE) POPULATIONS DURING THE LAST DECADE IN ARMENIA,Environment. Technology. Resources Proceedings of the 8th International Scientific and Practical Conference. Volume I1 © Rēzeknes Augstskola, Rēzekne, RA Izdevniecība, lk 319, 2011, Veebiversioon (vaadatud 31.12.2013) (inglise keeles)
  6. Toomas Kukk "Eesti taimede kukeaabits" Varrak 2005 lk 194
  7. H. Krall, T. Kukk, T. Kull, V. Kuusk, M. Leht, T. Oja, Ü. Reier, S. Sepp, H. Zingel, T. Tuulik "Eesti taimede määraja" Tartu, Eesti Loodusfoto 2007 lk 192

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • William Woodville, Medical Botany, 1. köide, 2. väljanne, lk 587 — 588, 1810, London, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 13.05.2014) (inglise keeles)
  • Liht-naistepuna bio.edu.ee
  • Maryam Akhbari, Hossein Batooli, "Composition of Hypericum perforatum L. Volatile Oil from kashan Oil Composition of Hypericum perforatum L.", Veebiversioon (vaadatud 13.08.2013)
  • Jeffrey M. Greeson, Britt Sanford, Daniel A. Monti, "St. John’s wort (Hypericum perforatum): a review of the current pharmacological, toxicological, and clinical literature.", Psychopharmacology (2001) 153:402–414, DOI 10.1007/s002130000625, Veebiversioon (vaadatud 13.08.2013)

See artikkel on täielikult või osaliselt tõlgitud artikli St John's wort sellest versioonist.