Lielie kapi

Lielie kapi ('suur kalmistu'; saksa keeles Grosser Friedhof) on 22 hektari suurune park Lätis Riia linnas Brasa asumis, mis asub Riia endise suurima kalmistu alal.

1772 keelas Katariina II surnute matmise kirikutesse, samuti andis ta korralduse, et kõik surnud tuleb vaatamata nende staatusele matta uutesse surnuaedadesse väljaspool linnade piire. Aastal 1773 rajatigi praeguse Brasa asumi aladele hilisema nimetusega Suur Kalmistu, kuhu maeti peaaegu kõik linnas surnud baltisakslased ja jõukamad lätlased. Üks esimesi, kes uuele kalmistule (ümber) maeti, oli Riia linna asutaja piiskop Albert.

Kalmistu jagunes kolme ossa: luterlikuks, õigeusu ja katoliku kalmistuks. Pärast baltisakslaste ümberasumist vähenes kalmistu tähtsus drastiliselt. Põhiliselt jäi see nende baltisakslaste matmispaigaks, kes keeldusid Saksamaale asumast.

Pärast Nõukogude võimu kehtestamist hävitati kalmistusel hulgaliselt haudu ja lõhuti hauasambaid. Aastal 1957 suleti kalmistu, muudeti see pargiks ja lasti sel metsistuda.

Ainult õigeusu kalmistu jäi pargi aladelt välja ja säilis paremini, kuid ka mujal on paljud hauad veel praeguseni säilinud, samuti mitu vana kabelit. Pargi maa-ala kuulub Läti luteri kirikule.