Liblikõielised
| Liblikõielised | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Harilik hernes (Pisum sativum)
|
||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
|
||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||
|
Liblikõielised (Fabaceae) on oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi.
Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Ühtekokku arvatakse siia umbes 730 perekonda üle 19 400 liigiga. Suurimad perekonnad on hundihammas (Astragalus) (üle 2000 liigi), akaatsia (Acacia) (üle 900 liigi), indigopõõsas (Indigofera) (700 liiki), robikaun (Crotalaria) (600 liiki) ja mimoos (Mimosa) (500 liiki).
Liblikõieliste vormi- ja liigirohke esindatus teeb neist kosmopoliitse taimeperekonna.
Sisukord |
Süstemaatika [muuda]
Tavaliselt jagatakse sugukond kolmeks alamsugukonnaks:
- Mimosoideae mimoosilised
- Caesalpinioideae tsesalpiinialised
- Faboideae liblikõielised
Sugukonda kuulub 430 perekonda ligi 9000 liigiga.
Eestis leiduvad perekonnad [muuda]
Järgnevalt on loetletud liblikõieliste perekonnad, milles leidub Eestis kas pärismaiseid või tulnukliike.
- Anthyllis koldrohi
- Arachis maapähkel
- Astragalus hundihammas
- Caragana läätspuu
- Coronilla sarikhernes
- Cytisus luudpõõsas
- Galega kitsehernes
- Genista leetpõõsas
- Glycine sojauba
- Lathyrus seahernes
- Lens lääts
- Lotus nõiahammas
- Lupinus lupiin (hundiuba)
- Medicago lutsern
- Melilotus mesikas
- Onobrychis esparsett
- Ononis jooksjarohi
- Ornithopus linnujalg
- Oxytropis lipphernes
- Phaseolus aeduba
- Pisum hernes
- Robinia robiinia
- Tetragonolobus asparhernes
- Trifolium ristik
- Trigonella lambalääts
- Vicia hiirehernes
Viited [muuda]
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Fabaceae seisuga 11.06.2008.