Leptonid

Allikas: Vikipeedia

Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev. Kõige tuntum lepton on elektron.

Osalemine vastasmõjudes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leptonid ei osale tugevas vastastikmõjus. Elektrilaengut omavad leptonid (elektron, müüon, tau-lepton) osalevad elektromagnetilises vastasmõjus. Kõik leptonid osalevad aga nõrgas vastastikmõjus ja see on ainus vahend elektriliselt neutraalsete leptonite (neutriinode) jälgimiseks. Leptonid osalevad ka gravitatsioonilises vastasmõjus.

Leptonite jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leptoni tüübi määrab ära tema leptonlaengu (L) tüüp. Eksisteerib kolm erinevat tüüpi leptonlaenguid ning vastavalt on olemas ka kolme tüüpi leptoneid. Igat tüüpi lepton võib olla kas elektriliselt laetud või elektriliselt neutraalne osake. Elektriliselt neutraalseid leptoneid kutsutakse neutriinodeks.

Laenguga lepton / antiosake Neutriino / antineutriino
Nimetus Sümbol Elektrilaeng (e) Mass (MeV/c2) L Nimetus Sümbol Elektrilaeng (e) Mass (MeV/c2)
Elektron
Positron
e^- \, / \, e^+ −1 / +1 0.511 Le Elektronneutriino
antielektronneutriino
\nu_e \, / \, \overline{\nu}_e 0 < 0.0000022
Müüon
antimüüon
\mu^- \, / \, \mu^+ −1 / +1 105.7 Lμ Müü-neutriino
Müü-antineutriino
\nu_\mu \, / \, \overline{\nu}_\mu 0 < 0.17
Tau-lepton
antitau-lepton
\tau^- \, / \, \tau^+ −1 / +1 1777 Lτ Tau-neutriino
Tau-antineutriino
\nu_\tau \, / \, \overline{\nu}_\tau 0 < 15.5

Et igale elektriliselt laetud leptonile vastab sama tüüpi (sama leptonlaenguga) elektriliselt neutraalne lepton, siis nimetatakse sama tüüpi leptoneid ka leptonite paariks. Igal leptonil on ka vastav antiosake. Elektroni antiosakestel on (ainsana kõigist elementaarosakestest) oma nimi – positron. Kõik teised on lihtsalt antiosakesed (näiteks antimüüon).

Neutriinode mass[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Neutriinod

Üsna pikka aega pärast neutriinode avastamist arvati, et nende mass on 0 ja nad liiguvad valguse kiirusega. Tänapäeval on leitud mitu nähtust, mida saab seletada ainult eeldusel, et neutriinodel on (väga väike) mass. Järelikult ei saa nad ka liikuda valguse kiirusega. Siiski ei ole füüsikud hetkel neutriino massi olemasolu koha pealt ühel meelel ning tabelis on toodud massid, mida neutriinod kindlasti EI OMA (st. neutriino mass peab olema tabelis toodust kindlasti väiksem).