Lepassaare raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Lepassaare raudteejaam
Lepassaare raudteejaam aastal 2021
Asukoht Lepassaare
Koordinaadid 57° 50′ 38,2″ N, 27° 19′ 1,7″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Avatud 1889
Kaart

Lepassaare raudteejaam (varasema nimega Vastseliina raudteejaam; vene keeles Нейгаузен[1]) on raudteejaam Võru maakonnas Võru vallas Lepassaare külas.

Reisirongid peatusid Lepassaares (liinil Valga–Veski) kuni 2001. aastani. Lepassaare raudteejaamale eelnes sellel liinil Valga poolt tulles Otsa raudteepeatus ja järgnes Tuderna raudteepeatus. Praegu kasutatakse raudteed ja jaama vähesel määral üksnes kaubaveoks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

"Ühistöö" meditsiini- ja toitluspunkti personal Vastseliina raudteejaamas. Vasakult kolmas 2. Diviisi sidumissalga nooremarst Arthur Amon, paremalt kolmas punkti juhataja sõjaväeametnik Artur Klimberg, 1919

Läbi Lepassaare kulgeb laiarööpmeline Valga–Petseri raudteelõik, mis valmis 1889. aastal osana Riia–Pihkva raudteest. Jaam kandis algul nime Vastseliina raudteejaam, kuigi Vastseliina kiriku juurest on Lepassaare jaama 14 km. 1921. aastal nimetati jaam ümber Lepassaareks.[2] Raudtee ja jaama tekkimine mängis olulist rolli piirkonna majanduse ja elanikkonna kasvus.

Jaam jäi avamise ajal Vastseliina kihelkonda Loosi mõisa maadele ja liigitus Vene keisririigi tolleaegse süsteemi kohaselt IV klassi.

Kuigi raudteel praeguseks enam reisirongiliiklust ei toimu, asub Lepassaare jaamas tänini terviklik jaamahoonekompleks ning lisaks peateele üks kõrvaltee koos kahe pöörmega. Aegade jooksul on kõrvalteede arv järjest vähenenud. Möödunud sajandi lõpus asus jaamas kokku kolm kõrvalteed ja kaubaplatvormi äärde viinud tupiktee.

Tänapäeval on Lepassaare raudteejaam automaatseadmetega juhitav (st alaliselt inimesi kohapeal ei viibi), kuid varem oli jaamas korraga tööl üle 20 inimese: jaamaülem, jaamakorraldajad, mehaanikud, enne 1980. aastaid ka pöörmeseadjad jne.[3] Veel sajandivahetuse paiku tegutses jaamas teemeistri jaoskond, mille tegevuseks oli tupikteel mootordresiin.[4]

Lepassaare viimane jaamaülem oli Hilja Kolt.

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kaitseväelased Lepassaare vaksalis (1930. aastad)
Lepassaare jaamahoone

Raudtee põhjaküljel asetseb 1889. aastal valminud jaamahoone, millest kummalgi pool asuvad ka jaamakompleksi kuuluvad pagasikuur ja käimla.

Kroonuhistoritsistlikus stiilis poolkelpkatusega puidust jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt Elva ja Sangaste jaamahoonetega ning on silmapaistvalt autentsena säilinud tänaseni. Tegemist on ainsa seda tüüpi esindava jaamahoonega Eestis, mis säilitanud täielikult originaalkubatuuri. Märkimisväärselt hästi on säilinud ka hoone asulapoolse külje dekoor.

Jaamahoone ruumijaotus oli tüüpiline: keskosas asus ootesaal, millele lisandusid ametiruumid maja mõlemas otsas. Tänu kohalikule kogukonnale on jaamahoone säilitamiseks asutatud MTÜ Vana Vaksal, kelle tegevuse tulemusel on viimastel aastatel renoveeritud suur osa jaamahoonest eesmärgiga rajada aastaringselt kasutatav Lepassaare külakeskus.[5]

1980. aastate alguses rajati vana jaamahoone kõrvale uus silikaattellistest elektritsentralisatsiooni post, kuhu viidi üle raudteejaama kollektiiv ning mis on jaama automaatika- ja signalisatsiooniseadmete juhtimiseks kasutusel ka tänapäeval.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]


Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vastseliina 1926, fotod 2010: Liiklemisteed, veebiviide
  2. Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 98 (Võru Täht, 2007)
  3. Külapäev Lepassaares; Valgus (Orava valla leht), nr 4, august 2009
  4. YouTube`i video: Valga külmutusvagunite depoo 1997-1999 (Lepassaare jaam alates: 1:07:55 min)
  5. "Lepassaare külakeskuse arendamine". Vana Vaksal MTÜ; Piiriveere Liider

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus Endine raudteepeatus
Järgnev peatus
Otsa
Lepassaare
Tuderna