Lenny Kravitz

Allikas: Vikipeedia
Lenny Kravitz
Lenny Kravitz  Brasílias 19. märtsil 2005
Lenny Kravitz Brasílias 19. märtsil 2005
Info
Sünninimi Leonard Albert Kravitz
Sündinud 26. mai 1964 (50-aastane)
New York, New Yorgi osariik, USA
Stiil(id) rockmuusika, hard rock, funk rock, neo-psychedelia, pop rock, soul, R&B
Amet(id) laulja, laulukirjutaja, multiinstrumentalist, produtsent, arranžeerija, näitleja
Pill(id) laulmine, kitarr, basskitarr, trummid, suupill, löökpillid, sitar, klaver
Tegev 1989-tänaseni
Plaadifirma(d) Virgin Records
Seotud esitajad Karl Denson, Dan Dyer, Vanessa Paradis, Madonna, Slash, Aerosmith, Mick Jagger, Guns N' Roses, Baha Men, Michael Kamen, Angie Stone, Cree Summer, Lionel Richie, Zoro, Velvet Revolver, Craig Ross, David Bowie
Veebileht lennykravitz.com

Leonard Albert Kravitz (sündinud 26. mail 1964 New Yorgis Brooklynis) on USA muusik.

Ta sündis kuulsate vanemate ainsa lapsena. Tema isa, Sy Kravitz, oli teleprodutsent, ja ema, Roxie Roker, oli näitlejana tuntud telesarjas "The Jeffersons". Sy oli juut ja Roxie oli Bahama saarestikust pärit afroameeriklane.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juba päris varajases nooruses tundis ta suurt huvi muusika vastu ning kümneaastasena oli ta esinemas näinud selliseid staare nagu Duke Ellington, Jackson 5, Sarah Vaughan ja James Brown.

1974. aastal kolis Kravitzite pere Los Angelesi, kus Lenny pääses katsetega prestiižsesse California poistekoori. Ta õppis ise mängima paljusid pille kitarrist klaverini ja asus 1978. aastal õppima Beverly Hillsi keskkooli, kus ta osales ka spetsiaalses muusikaprogrammis. Samal ajal avastas nooruk Prince'i muusika ja uskus, et on leidnud oma kutsumuse. Ta pühendas kogu oma aja muusikale ja kaotas huvi kooli vastu. Kravitz võttis endale artistinime, Romeo Blue, ja talle meeldis staari kombel pidutseda. Ta veetis üha enam aega eemal kodust veetes tihti öid oma Ford Pintas. 1982. aastal lõpetas ta siiski keskkooli ja oli juba kindlalt otsustanud, et tema tulevik on seotud muusikaga.

Plaadilepinguotsinguil oli Lenny finantseerijaks tema isa. Lenny käis läbi mitmed plaadifirmad, kus talle enamasti öeldi, et ta ei ole piisavalt "mustanahaline". Siiski jäi ta kindlaks oma stiilile. 1985. aastal otsustasid Sy ja Roxie lahutada, mis mõjutas nende poega muidugi tohutult. Aasta lõpuks oli tema õnn aga pöördumas. Varsti pärast vanemate lahutust tutvustati Kravitzit näitlejanna Lisa Bonet'le "The Cosby Showst". Nad said kohe headeks sõpradeks ja varsti ka armusid. 1986. aasta algul kolis paarike elama New Yorki, kus Lenny tutvus Henry Hirchiga. Henry jagas Kravitzi armastust retro rocki ja rythm&bluesi vastu ning tema stuudios alustasid nad tööd Lenny debüütalbumi Let Love Rule kallal.

Järgmised kaks aastat olid Kravitzi jaoks väga tähtsad. 1987. aasta novembris käisid Lenny ja Lisa Las Vegases abiellumas ja 1988. aasta 1. detsembril sündis neil tütar Zoe. Kravitz nokitses ja lihvis veel oma albumit ning kui see lõpuks valmis oli, viis ta plaadi Virgin Recordsisse. Sealt saigi ta lepingu tingimusega, et esineb oma pärisnimega. 1989. aasta sügisel album ilmuski. Kuigi kriitikud teda eriti ei soosinud, meeldis ta rahvale väga ja nimiloost "Let Love Rule" sai megahitt.

Kravitz käitus nagu tõeline rokkar ja varsti hakkasid ringlema jutud tema afääridest. Kui ta produtseeris Madonna videot "Justify My Love", räägiti, et tal on ka Madonnaga erilised suhted. Bonet ja Kravitz lahutasid 1991. aastal.

Lenny teine album "Mama Said" oli suurel määral inspireeritud tema lagunenud abielust. See kogumik oli tõestuseks tema sügavast emotsionaalsest valust. Albumil olid kaasa tegemas ka Guns'n'Rosesi liige Slash ja Sean Lennon ning seda müüdi plaatinaplaadi tasemel. Suureks hitiks sai ka laul "It Ain't Over Till It's Over".

Kuigi ka "Mama Said" oli rahva hulgas populaarne, ei pälvinud Kravitz kriitikute heakskiitu enne oma kolmandat albumit. 1993. aasta kevadel ilmuski uus üllitis "Are You Gonna Go My Way", mis oli tema varasematest albumitest ka laulude poolest üle. Nimilugu pälvis MTV Video auhinna parima meeslaulja video kategoorias ja kandideeris ka Grammy auhinnale kategooriates parim rock laul ja parim rock vokalist. Lenny viis oma show ka tuurile, kus ta teenis "rahuliku laulukirjutaja" nime asemele rockijumala tiitli.

Pärast seda, kui Lenny oli alustanud tööd oma neljanda albumi kallal, sai ta teada, et ta emal on ravimatu vähk. Kui Kravitzi uus album Circus 1995. aasta suvel ilmus, ei olnud selles tema varasematele lauludele sarnast rahu ja armastust. Roxie Roker suri 2. detsembril 1995.

Ema surma järel tõmbus Lenny tagasi ja kolis 1996 aasta suvel koos tütre ja vanaemaga ema lapsepõlvekodusse Bahama saartele. Seal puhkas ta end põhjalikult välja ja hakkas siis mõtlema uuele muusikale. Bonet käis neil tihti külas ja nad taastasid Kravitziga endi kunagise sõpruse. Kui Lenny uuesti tööle asus, oli ta avatud uutele ideedele ja valmis kasutama ka uut tehnoloogiat. Selle tulemuseks on tema viies album 5. Kogumiku hittsingel "Fly Away" teenis talle ka 1999. aastal Grammy parima mees rockvokalisti kategoorias, tehes temast esimese afroameeriklase, kes on võitnud Grammy rockmuusikuna. Kravitzi järgmine singel "American Woman", mis on tehtud filmi "Austin Powers: The Spy Who Shagged Me" soundtracki tarbeks, tõi talle taas Grammy samas kategoorias 2000. aastal. Tol aastal ilmutas Lenny ka oma hitikogumiku "Greatest Hits", kuhu on salvestatud Lenny Kravitzi läbi aegade parimad lood. Sealjuures ka tema hittsingel "Again", mille eest ta sai juba enda kolmanda Grammy. Taas parima mees rockvokalisti kategoorias ja seda aastal 2001. Sama aasta sügisel tuli Kravitzil välja ka kuues album nimega Lenny. Sellel oleva loo "Dig In" eest sai ta ka enda neljanda järjestikuse Grammy samas kategoorias aastal 2002.

2003. aastal andis Lenny välja aktuaalse sõjavastase sõnumiga laulu "We Want Peace", mis on tehtud koostöös ühe Iraagi popmuusika tipu Kazem Al Sahiriga. Suvel sai Kravitzil valmis ka seitsmes sooloalbum – "Baptism". Tolle albumi pealt said hittsingliteks kolm lugu: "Where Are We Runnin'?", "California" ja "Lady". 2005. aasta oktoobris läks Lenny albumiga ka tuurile, kuigi päev enne esimest kontserti 29. oktoobril suri ta isa Sy Kravitz. Esimesel kontserdil teatas Lenny sellest ka oma fännidele öeldes, et see ei ole aeg olla kur,b vaid pigem rõõmustada, sest tema isa on nüüd Jumala juures. Tol kontserdil mängis ta lugu "Let Love Rule" pühendusega isale. Kontserdituur oli väga edukas ja sellele lisandus tänu suurele menule veel lisakontserte.

2008. aasta veebruaris ilmus Kravitzil ka uus stuudioalbum "It Is Time for a Love Revolution", millelt on juba internetis kuulda olnud lugu "I'll Be Waiting".

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]