Lenini mäetipp

Allikas: Vikipeedia
Sinimustvalge esimest korda üle 7000 meetrisel mäel
Foto: Jaan Künnap
Aeg: 1989

Lenini mäetipp (aastani 1928 Kaufmani mägi; eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Kaufmanni mäetipp) on mägi Aasias Taga-Alai ahelikus. Kõrgus 7134 meetrit.

Mägi avastati 1871. aastal ja sai nime Turkestani kuberneri Konstantin von Kaufmani järgi. Aastal 1928 andsid Nõukogude võimud mäele uue nime Vladimir Leninile austuse avaldamiseks. Kaua aega peeti Lenini mäetippu Pamiiri mäestiku kõrgeimaks punktiks, kuid 1933. aastal selgus, et Ismoili Somoni mäetipp (varem Kommunismi mäetipp) on veel 360 meetrit kõrgem.

Esimesena vallutasid Lenini tipu 1928. aastal saksa alpinistid Karl Wien, Eugen Allwein ja Erwin Schneider. 11. augustil 1965 jõudsid Peeter Varepi juhtimisel tippu ka esimesed eestlased.[1]

4. juulil 2006 nimetati Lenini mäetipp Tadžikistani presidendi otsusega ümber Abuali ibni Sino mäetipuks (Avicenna mäetipuks). Venekeelse meedia kaudu on levinud aga, teated nagu oleks mäetipu uueks nimeks Sõltumatuse ehk Istikloli mäetipp. Segadus on tekkinud seetõttu, et samaaegselt nimetati ümber veel Revolutsiooni mäetipp ja ilmselt on kaks uut nimetust pressis omavahel ära vahetatud. Uue nime rahvusvahelist kasutuselevõttu raskendab ka asjolu, et osa mäest asub Kõrgõzstani territooriumil ning selles riigis ei ole otsust mäetipu nime muutmise kohta tehtud. Traditsioonilised marsruudid tippu lähevad aga enamasti põhjapoolt ehk Kõrgõzstanist. Tipp kuulus kolmandana ka NSVL-i nelja seitsmetuhandese ehk "lumeleopardi" tipu hulka.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Paavo Kangur: "Eestlased suusatavad Leninilt alla" Eesti Ekspress, 4. mai 2000

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

39.3486111172.87694444