Lendkeha
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Lendkeha on asi (keha), mis lennutatakse lendkehale mõju avaldamisega ruumi (õhk, kosmos, vesi). Lendkehana võib vaadelda mistahes keha, mis liigub läbi ruumi. Kuid üldiselt viidatakse sellele kui osale relvast.
Sisukord |
Lendkeha liikumapanev jõud [muuda]
Liikumapaneva jõuna saab kasutada mehaanilist survet, mida avaldab mõni teine keha, näiteks vibu poolt avaldatav jõud noolele. Eraldi võib veel välja tuua inimese enda poolt visatavad objektid nagu odad, kivid ja nii edasi.
Teiseks variandiks on kasutada kokkusurutud gaaside või äkiliste keemiliste reaktsioonide poolt tekitatavat jõudu. mile näited oleksid vastavalt õhkrelvad ja tulirelvad.
Kolmandaks variandiks on kasutada elektromagnetjõudusid (vaata elektromagnetism). Näiteks on rööpkahur, mis kiirendab kahe relsi vahal paiknevat lendkeha kogu relsi pikkuse ulatuses. Võimaldades saavutada väga suuri kiirusi. USA kaitsejõudude agentuur DARPA tegutseb, et arendada välja lahingus kasutatav relvasüsteem. Selle süsteemi planeeritav laskeulatus ületab sadat meremiili ja lendkeha kiirused 2000 meetrit sekundis.[1]
Mõned lendkehad tekitavad tõukejõudu ka lennu enda ajal kas kasutades reaktiiv- või rakettmootorit
Kande-eesmärgiga lendkehad [muuda]
Lendkehi, näiteks mürske, saab kasutada ka lõhkelaengute transpordiks sihtmärgini. Kusjuures sihtmärgini jõudnuna plahvatades tekitab kildmürsk omakorda palju kiiresti liikuvaid lendkehi, mille eesmärgiks on siis sihtmärgi mõjutamine. Lastiks võib olla ka midagi muud näiteks keemiarelv.
Kineetilised lendkehad [muuda]
On lendkehad, mis ei kanna erilist lasti ega lõhkekeha. Sellisel juhul mõjutatakse sihtmärki vaid lendkeha enda liikumisest tingitud kineetilise energiaga. Kuju järgi võiks selliseid lendkehi jagada:. teravateks, nagu nooled, ümmargusteks nagu näiteks kahurikuulid ja kivid ning osaliselt ümardatuteks nagu näiteks püstolikuulid. Veel saab kineetilisi lendkehi kasutavaid relvi jagada objektide hulga järgi: üksikud kehad, nagu soomust läbistavad alakabariidilised mürsud. ja kehade kogumikud nagu kildmürsud ja ka soomuse vastu suunatud kiirkuulipildujad. Võrreldes soomust läbistavaid alakabariidilisi mürske ja soomust läbistavat kuulipildujat saab vaadelda mürsu poolt avaldatavat mõju sihtmärgile kui üksiksündmust, kuulipilduja mõju tuleneb aga mitmete üksi võttes väiksemate kuulide koostoimest.
Mõningate (eriti kosmoses paiknevate) sihtmärkide tabamiseks on vaja saavutada väga suur kiirus, sellisel juhul võib tihti osutuda võimalikuks, et sihtmärgi kahjutuks tegemiseks piisab juba lendobjekti enda kineetilisest energiast. Sellistel kiirustel toimuvatel kokkupõrgetel, ei pruugi tahked materjalid seal hulgas ka metallid käituda nagu oodatud. Ilmnema hakkavad vedelikele sarnased omadused: kraatite teke, ühe või mõlema osapoole kuju kadu ja/või aurustumine (inglise keelses vastab sellisele nähtusele nimetus: hypervelocity impacts). Näiteks sellistest relvadest on atmosfääriväline püüdurliikur, mida kasutatakse kontinentide vaheliste ballistiliste rakettide kahjutuks tegemiseks[2]. Selline meetod nõuab suuremat täpsust kuna püüdurliikur peab raketiga füüsilisse kontakti saama.
Lendkehade kiirused ja energiad [muuda]
| Lendkeha | Kiirus | Kineetiline energia massiühiku kohta (J/kg) | |
|---|---|---|---|
| (m/s) | (km/h) | ||
| Object falling 1 m | 4,43 | 15,948 | 9,8 |
| Object falling 100 m | 45 | 162 | 980 |
| Nool 68 kg tõmbejõuga keskaegsest pikkvibust | 63 | 228,2 | 2000 |
| Paintball'i püssi kuul | 91 | 327,6 | 4100 |
| 80 kg tõmbejõuga ammu nool | 97 | 349,2 | 4700 |
| 6 mm õhkrelva kuul | 100 | 360 | 5000 |
| Vintpüssi 4,5 mm kuul | 150 | 540 | 11 000 |
| .50 kaliibriga raskekuulipilduja 12,7×99 mm kuul | 800 | 2880 | 320 000 |
| Saksa Tiger I 88 mm mürsk (Pzgr. 39 APCBCHE) | 810 | 2899 | 328 050 |
| Standartne 5,56x45mm NATO kuul | 920 | 3312 | 470 000 |
| 25×1400 mm soomust läbistav nool(alakabariidiline)mürsk (APFSDS) | 1700 | 6120 | 1 400 000 |
| Röökahuri prototüübist tulistatud 2 kg volfram lendkeha | 3000 | 10 800 | 4 500 000 |
| Mandrite vaheline ballistiline rakett (ICBM) | Kuni 4000 | Kuni 14 000 | Kuni 8 000 000 |
| Satelliit LEO orbiidil | 8000 | 29 000 | 32 000 000 |
| Atmosfäärivälise püüdurliikur (inglise keeles: Exoatmospheric Kill Vehicle) | ~10 000 | ~36 000 | ~50 000 000 |
