Lembit Roostar

Allikas: Vikipeedia

Lembit Roostar (1. veebruar 1934 Mäetaguse vald, Virumaa20. juuli 2009) oli eesti arstiteadlane, kirurg ja sõjaväearst.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lembit Roostar oli talupidaja poeg.[1]

Ta lõpetas aastal 1953 Jõhvi 1. Keskkooli ja 1959 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna; meditsiinikandidaat (1968, TÜ), väitekiri "Aordi bifurkatsiooni ja jäsemete magistraalarterite emboolia ja ägeda tromboosi ravist", meditsiinidoktor (1974, TÜ), väitekiri "Клинико-биохимические нарушения при острой имешении конечностей". Oli 1959–1990 NSVL relvajõudude meditsiiniteenistuse ohvitser, 1970–1975 Tartus sõjaväehaigla osakonna ülem, ühtlasi TÜ anatoomia ja histoloogia kateedri assistent, 1975–78 Mongoolias välisõjaväehaigla peakirurg, 1978–1981 ja 1984–1990 Leningradi Sõjameditsiini Akadeemia õppejõud: 1986–1990 kateedri ülema asetäitja, 1986–1989 dotsent, 1989–1990 professor, 1981–1984 Afganistani armee peakirurgi konsultant ja peakirurg. 1990–1992 TÜ hospitaalkirurgia kateedri juhataja, 1992–1999 TÜ kardioloogiakliiniku kardiotorakaalkirurgia professor, õppetooli juhataja, aastast 1999 emeriitprofessor. Täiendas end Soomes, Saksamaal, Bulgaarias, Šveitsis, USA-s ja Hiinas. Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni, Rahvusvahelise Kardiovaskulaarkirurgia Ühingu, Trauma ja Erakorralise Kirurgia Euroopa Assotsiatsiooni liige, Balti Kirurgide Assotsiatsiooni president (1995-98).[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: kaasasündinud südamerikked lastel, endokardiidi kirurgiline ravi, klapirikete taastavad operatsioonid, rinna- ja kõhuõõnevigastused. Üle 500 teadustrükise, 8 monograafiat. Eesti Vabariigi teaduspreemia (1992, kollektiivis).[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1999 Tartu Ülikooli suur medal[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poeg oli Eesti Vabariigi diplomaat Sulev Roostar.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 4.12.2022.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EE 14, 434
  • Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 168–170, 187
  • Merila-Lattik, H. Eesti arstid 1947–1997. Tallinn, 1997, 968–969
  • Eesti Arst (2004) 1, 68
  • Tartu Ülikooli arstiteaduskond 1982–2007. Trt, 2007, 234, 246, 259, 262, 264, 266.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • The therapy of acute arterial thrombosis (kaasautor). // J. Cardiovascul. Surg. 18 (1977) 3
  • Эмболия и острый тромбоз артерий конечностей (kaasautor). Тлн, 1984
  • Südamekirurgia. Tartu, 1991
  • Лекции по актуальным вопросам торакальной хирургии. Трт, 1992
  • Боевые огнестрельные ранения. I. Грудь, живот. Трт, 1993
  • Боевые огнестрельные ранения. II. Сердце. Кровеносные сосуды. Трт, 1993
  • Indications for surgery in penetrating chest injuries. // Ann. Chir. Gynaecol. 82 (1993) 3
  • Treatment plan used for vascular injuries in the Afghanistan war. // Cardiovascul. Surg. 3 (1995) 1
  • Välikirurgia (kaasautor). Tartu, 1996.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.