Lembit Odres

Allikas: Vikipeedia

Lembit Odres (24. mai 1921 Paldiski27. jaanuar 2010) oli eesti koduloolane.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1941. aastal lõpetas ta Türi Linna Eragümnaasiumi. Küüditati juunis 1941 koos perega Siberisse. 1955. aastal pöördus tagasi Eestisse. Töötas kuni pensionile minekuni 1981. aastal EKE Projektis vaneminseneri ametikohal.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on uurinud Paldiski linna ajalugu ning Eesti kalmistuid ja hauamärke. Tema uurimused on paljuski jäänud käsikirjadesse: "Vana Paldiski koolid", "Vana Paldiski" I-IV, "Eesti rõngasristid", "Peremärgid", "Lahemaa peremärgid". Neist asuvad Eesti Kirjandusmuuseumis:

  • "Johannes Odres. Paldiski linnapea 1917–1940"
  • "Aastad 1955–2001 minu elus" I, II

Trükituna[muuda | muuda lähteteksti]

  • Ühest vanemast kunstimälestiste liigist kalmistuil. // Harju rajoonis. Tallinn 1974
  • Lahemaa peremärgid. // Kunst ja Kodu (1978) 1
  • Rõngasrist – eestlaste vanim hauatähis. // Kultuur ja Elu (1992) 5
  • Kalapüük ja kala töötlemine vanas Paldiskis. Tallinn 2003

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1964 rinnamärk ENSV kultuuritöö eesrindlane
  • 1967 Väike looduskaitsemärk
  • 1996 Paldiski linna aukodanik
  • 1999 Maalehe parima suvekodu omaniku tiitel.
  • 2001 ERMi teeneline korrespondent

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli kaupmees ja Paldiski linnapea Johannes Odres.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega ETBL on ilma tekstita.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjoni trükised. Temaatilis-informatiivne referaatkogumik. Tallinn 1988. Lk 11, 13, 15, 23, 110

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.