Lehtlalindlased

Allikas: Vikipeedia
Lehtlalindlased
Läik-lehtlalind (Ptilonorhynchus violaceus)
Läik-lehtlalind (Ptilonorhynchus violaceus)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Lehtlalindlased Ptilonorhynchidae

Lehtlalindlased (Ptilonorhynchidae) on värvuliste sugukond, kuhu kuulub 17–20 liiki.

Sisukord

Levik [muuda]

Lehtlalindlased on levinud Uus-Guinea saarel ja Austraalias.

Välimus [muuda]

Lehtlalindlased on suuruselt rästa ja varese vahepealsed, pikkusega 22–40 cm.

Paljudel liikidel leidub ehissulgi.

Elupaik [muuda]

Lehtlalindlased elavad peamiselt troopilistes metsades ja vihmametsades. Mõni liik asustab ka savanne, mangroove ja põõsastikke.

Pesitsemine [muuda]

Enamik liike rajab pesitsemise alguses maapinnale omapärased onnid ja ehib nende ümbruse värvikate esemetega, näiteks õite ja teokarpidega. Need lehtonnid on mängu- ja paaritumiskohad. Mõned liigid lehtonne ei ehita.

Päris pesa ehitatakse puu otsa. Pesamaterjaliks on oksaraod, köitraod, puukoor ja lehed. Kurnas on 1–3 muna, mida tavaliselt haub emaslind.

Toitumine [muuda]

Lehtlalindlaste toiduks on peamiselt puuviljad.

Kaitse [muuda]

Mägi-lehtlalind (Archboldia papuensis) ja lakk-lehtlalind (Sericulus bakeri) on ohulähedased.[1]

Liigid [muuda]

Liiginimestik on toodud BirdLife Internationali järgi.

Viited [muuda]

Välislingid [muuda]