Lehti Metsaalt
Lehti Metsaalt (7. juuli 1933 – 8. oktoober 2003) oli eesti literaat ja ajakirjanik.
Elu ja töö[muuda | muuda lähteteksti]
Ajaleht Säde 1952–1953 ja 1955–1959. Ajaleht Noorte Hääl 1959–1964, Ajakiri Nõukogude Naine mittekoosseisuline toimetaja 1965–1967. Kirjandushuvilisena aitas ta kaasa Ilmi Kolla jõudmisele kirjandusse.[1]
Estonia teatri kirjandusala juhataja 1967–1973. Tallinna Koreograafiakooli teatri- ja balletiajaloo õppejõud 1975–1976, oli ka tegev Tallinna Kultuuriülikooli lektorina. Ta tegutses ka balletikriitikuna[2] ja osales alpinistide ekspeditsioonidel.[3]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Tema tekstidele on teinud laule helilooja Gennadi Taniel.[4]
Tema lüürilise kallakuga lühiproosat sisaldav “Tähtede langemise ööd” ilmus koos Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Hando Runneli ja Ly Seppeli esikkogudega kassetis “Noored autorid 1964”.
“Tähtede langemise ööd. Novellette ja miniatuure 1961–1963”. Tallinn, Eesti Raamat 1965. 84 lk
"Kõnelused Mkinvariga" (alpinistide ekspeditsioonist Ida-Pamiiri). // Looming 1962, nr 8, lk 1208–1215
"Tähtis on muusika" (lauljast Eve Neemest). // Kodumaa, 15. august 1973 [3]
"Suur sõber tants". Noorus, august 1964, lk 68-72
"Partei ustav poeg" (Ludvig Kurist). Pilt ja Sõna, märts 1966
"Komandeering kulisside taha" ("Estonia" külalisetendustelt Moskvas). Pilt ja Sõna, detsember 1965
"Paar lehekülge "Carmeni" raamatust" (Valentina Reka). Nõukogude Naine, august 1966
"Kui kuningad tantsisid". Nõukogude Naine
"Dresseerija ilma piitsata". Pilt ja Sõna, juuli 1963
"Pool sajandit areenil ja estraadil" (Vladimir Sapožnin). Pilt ja Sõna, september 1962
"Harpuunija dirigeerib laeva" (vaalapüügist Ohhota merel). Pilt ja Sõna, jaanuar 1964
"Saame saatanaga tuttavaks" (Kamtšatka vulkanoloogidest). Pilt ja Sõna, veebruar 1964
"Vajatakse langevarjureid" (Elvo Kahar jt). Pilt ja Sõna, mai 1966
"Julgete sport" (langevarjuritest). Pioneer, oktoober 1963
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1960 NSVL Ajakirjanike Liit
- Eesti NSV Teatriühing
Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta osales 25. märtsil 1988 Tallinnas A. H. Tammsaare monumendi juures MRP-AEG eestvõttel aset leidnud meeleavaldusel ja pani monumendi juurde koos Henno Arraku, Endel Ratase ja Sander Sissiga 1949. aasta märtsiküüditatute mälestuseks pärja.[5]
14. juunil 1988 toimus Moskvas mitme liiduvabariigi sõltumatute organisatsioonide demonstratsioon Mägi-Karabahhi probleemi kiiremaks lahendamiseks. Selle käigus arreteeriti Lehti Metsaalt koos kolme teise Eesti esindajaga (Aet Liinat, Jüri Mikk ja Sander Siss), neilt võeti ära loosungid ning kaks vutlarisse pakitud Eesti lippu. Protestiks kinnipidamise, lippude konfiskeerimise ja selle vastu, et arreteerimisel kasutasid miilitsad väljendit “fašistlik”, kuulutasid arreteeritud välja näljastreigi. Kui nad 16. juulil 1988 vabastati, lubati neile lipud saata Tallinnasse järele. Et seda ei tehtud, alustas Metsaalt koos Sissiga uuesti näljastreiki, millega hiljem ühinesid Avo Üprus, Hans H. Luik, Eve Pärnaste jt. Lipud saabusid paarkümmend päeva hiljem.[6]
ERSP asutajaliige 20. augustil 1988.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ilmi Kolla. "Luuletused". Koostanud Heljo Mänd, eessõna Lehti Metsaalt. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1957
- ↑ Ave Alavainu. Kirjakast. [1]. Õpetajate Leht, 25. veebruar 2005
- ↑ Pamiir Estonia 30. juulil [2][alaline kõdulink]
- ↑ Gennadi Taniel
- ↑ Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. "Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991", teine trükk. SE&JS. Tallinn 2000. Lk 242
- ↑ Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. "Teine Eesti. Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991", teine trükk. SE&JS. Tallinn 2000. Lk 401–402
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Kalle Kurg. "Ainult inimesed võivad mägesid äratada.” Edasi, 11. aprill 1965
- "Teatrielu 2003". Eesti Teatriliit. Tallinn 2004, lk 389