Leet-käosulane

Allikas: Vikipeedia
Leet-käosulane
Hippolais pallida Akko Israel 2.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Põõsalindlased (Sylviidae) või Acrocephalidae
Perekond: Käosulane Hippolais, Iduna
Liik: Leet-käosulane
Ladinakeelne nimetus
Hippolais pallida; Iduna pallida
(Hemprich ja Ehrenberg 1833)
Leet-käosulane

Leet-käosulane (Hippolais pallida) on põõsalindlaste sugukonda käosulase perekonda kuuluv lind.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõnikord eraldatakse 5 põõsalindlaste sugukonda kuuluvat perekonda, sealhulgas perekond käosulane, eraldi sugukonda või alamsugukonda roolindlased (Acrocephalidae).

Käosulase perekonnas eraldatakse kaks alamperekonda, kummaski 4 liiki. Leet-käosulane arvatakse alamperekonda Iduna ja seetõttu nimetatakse teda ladina keeles aeg-ajalt ka Iduna pallida.

Euroopas leidub kaks alamliiki, mida uuema süsteemi järgi on hakatud käsitlema liikidena: idapoolne elaeica ja läänepoolne opaca (mauri käosulane). Mauri käosulane on pisut suurem ja suurema nokaga ning tema keha alaküljel on pruunikas varjund. Leet-käosulase kõhupool on vahel rohekas ja teda on väga keeruline eristada lõuna-käosulasest Hippolais rama. Aafrikas leidub lisaks veel kolm alamliiki.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leet-käosulane on levinud Lõuna- ja Kagu-Euroopas, Väike-Aasia, Lähis-Idas ja Aafrikas põhja pool ekvaatorit.

Ta on rändlind. Talvitumisalad asuvad Saharast lõunas ja Araabia poolsaarel.

Eestis on leet-käosulast kohatud ainult ühel korral, 2004. aasta varasuvel Läänemaal.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leet-käosulane on 12-14 cm pikk, beežikashalli ülapoole ja valge alapoolega käosulane. Sugupooled on sarnased nagu teistelgi käosulastel. Talle on iseloomulik saba allapoole vibutamine.

Leet-käosulase laul on üksluine sädin.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leet-käosulane elab poolkõrbete ja orgude kuivades põõsastikes, oaasides, aedades ja kultuurmaastikul.

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iduna pallida elaeica

Leet-käosulase pesa paikneb madalal puul või põõsas, tavaliselt vähem kui kahe meetri kõrgusel. Kurnas on 2–5, sagedamini 3-4 muna, mida haub peamiselt emaslind 11–13 päeva. Pojad väljuvad pesast 11–15 päeva vanuselt. Leet-käosulane pesitseb suve jooksul tavaliselt kaks korda.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leet-käosulane on peamiselt putuktoiduline nagu enamik teisigi põõsalindlasi. Sügisel sööb ta ka marju.