Lasuurtihane

Allikas: Vikipeedia
Lasuurtihane
Lasuurtihane Kõrgõzstanis.
Lasuurtihane Kõrgõzstanis.
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Tihaslased Paridae
Perekond: Tihane Parus
Liik: Lasuurtihane
Ladinakeelne nimetus
Cyanistes cyanus
(Pallas, 1770)

Lasuurtihane (Parus cyanus, sünonüüm Cyanistes cyanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast. Lasuurtihane on Eestis haruldane eksikülaline.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasuurtihase kirjeldas 1770. aastal Peter Simon Pallas. Lasuurtihane on sinitihasega lähedane liik ja asendab viimast Aasias.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasuurtihane on levinud Euraasia parasvöötmes Valgevenest ja Venemaa lääneosast kuni Mandžuuriani.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasuurtihane on mõneti sarnane sinitihasega, kuid tema sulestikus puuduvad täielikult kollased toonid. Ta on sinitihasest natuke suurem, kohevama sulestikuga ning pikema sabaga. Pealagi ja alapool on valged, selg on sinihall. Tiivavööt ja küünra-hoosulgede ja tüürsulgede tipud on laialt valged. [1] Lasuurtihane on püsimatu ja vilgas nagu teisedki tihased, väljaspool pesitsusaega liigub sageli salkades. Häälitsused sarnanevad sinitihasega, kutsehüüd on sabatihase-sarnane madalakõlaline "tsirr" , laul on trillerdav. [2]

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasuurtihane asustab peamiselt taigavööndi ja metsastepivööndi jõgede kaldapuistuid ja -võsastikke (paju, kask, haab, pappel). Teda leidub ka järvede ja kärestike kaldapuistutes, leht- ja segametsasaludes, soistes võsades, saksauulimetsas, ja mägedes. Sügisel ja talvel tegutseb ka roostikes. [3]

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasuurtihane toitub putukatest ja ämblikest, talvepoolaastal ka seemnetest, marjadest ja puuviljadest. [3]

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paarid moodustuvad hilistalvel. Mais või juunis rajab lasuurtihane puuõõnsusse pesa, maapinnast 1-4 m kõrgusele. Pesitseb ka ehitiste soppides ja kaljude vahel. Pesa koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja karvadest, ja on põimitud vildi sarnaseks struktuuriks. Täiskurnas 7-11 muna. Munad on valged, punakaspruunide tähnidega hõredalt kirjatud. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. [3]

Hübriidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lasuurtihane annab sinitihasega kattuvas levilaosas viimasega vahel hübriide. Nõnda on olnud ka osa Eestis kohatud lasuurtihaseid tegelikult lasuurtihase ja sinitihase hübriidid. Ehtsaid lasuurtihaseid on meil kohatud väga üksikutel kordadel.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000
  2. Rootsmäe, L., Veroman. H. Eesti laululinnud Tallinn, Valgus 1974
  3. 3,0 3,1 3,2 Harrap, S. & Quinn, D. Tits, Nuthatches and Treecreepers Christopher Helm, London 1996